Vaalavaatlus

13. päev
Plaan oli ära käia Austraalia vaala pealinnas Hervey Bays, kus on võimalik oma silmaga näha maailma suurimaid imetajaid. Maandusime 4 1/2 tärni karavanparki Happy Wanderer Village. Öömaja ehk siis telgikoha eest maksime 30$, kuid kõik vajalik on ümberringi olemas.
Isegi vaalavaatlus kruiis sebiti juba admistraatori poolt ära. Vaalu käib vaatlemas päris mitu paati , mõni isegi paar korda päevas. Meie valikuks jäi Tasman Venture, kuna nemad pakkusid vaatlemist ka pärast lõunat. Pilet oli parajalt krõbe - 110$, kuid hetkel on hooaeg (juulist novembrini vaalad paarituvad ja poegivad) ja Hervey Bay on selleks parim koht, seega polnud midagi mõelda.
Algul tiirlesid vaalad laevast kaugemal, kuid ajapikku hakkasid nad lähenema. Mõned isendid tulid isegi päris laeva kõrvale. Nauditavamaks läks siis, kui nad hakkasid mängima ja hüppama. See juba oli midagi, suur isend hüppab veest välja selja peale, lehvitab ja vehib sabaga.

14. päev
Endiselt Hervey Bays ja tegime endale lebo päeva. Homme siirdume edasi põhja poole.

Fraser Island

9. päev
Lunastasime endale praamipileti 90 $ eest ja tasusime ööbimse ja autolõivu ( 3ööd 2 in. 30$/ auto 38,25$) . Plaan oli veeta 3 ööd saarel (2 ööd Central Stationis, 1 öö Dundubaras.) Kohad pidi miskipärast varem ära otsutama. Ette rutates võib öelda, et tõenäoliselt poleks ka midagi juhtunud , kui me oleks valinud hiljem teise ööbimskoha.
Saare peal(eriti just rannaribal) liikumiseks väga oluline info on tõus ja mõõn. Nii me jäimegi natuke hilja peale saarele minekuga. Pärast mõõna 2 h. hiljem oli juba kõva liiva sees rallimine ja müttamine. Eriti kohe alguses. Nii saigi auto kohe alguses võrdlemisi vatti ja vilet, kuid jäi elama. Poole paagiga saime sõita 99 km, mis tegi küttekuluks 32L/100km. Küttehind saarel mandri omast kuskil 40% kallim. Külastasime Lake Wabby ja jõudsime oma ööbimiskohta Central Stationisse.
10. päev
Mõtlesime teha autovaba päeva ja rohkelt jalutada. Nii seadsimegi sammud sinise järve Lake McKenzie juurde. Teel sinna sai läbitud Wanggoobla Creeki, mille ümber asub saare troopiline mets. Õnnestus teha mõned Tarzani sõidud.
Lake Mckenzie juures tegime me selle aasta esimese ujumise! Siksile tundus vesi natuke külm, mina väga ei kurdaks. Igaljuhul tasus külastasmist, vesi oli kole selge ja sinine.
Jalutamise kilomeetreid tuli kuskil 20 ja autot me sel päeval ei liigutanud.
11. päev
Pakkisime asjad kokku ja siirdusime jällegi rannaäärsele teele, mis kutsutakse 75 mile beachiks, kuna ta on lihtsalt nii pikk. Mööda seda põhja poole sõites nägime me päris palju Fraseri vaatamisväärsusi: Eli Creek (kus sai koos vooluga randa ujuda), S.S. Maheno laevavrakki, poolsaare tippu Indian Headi. Seejärel siirdusime oma Dundubara kämpingusse. Tegime veel väikese jalutuse Wungul Sandblowl, mis siis on suur liivaoaas keset metsi ja selliseid saarel leidub mitmeid.
12. päev
Seekord oli meil mõõnaaeg juba varakult teada ja sihtisime oma lahkumise saarelt võrdlemisi sellelähedaseks. Sama ranna äärne tee, mis võrreldes nelja päeva tagusega oli nagu päev ja öö ehk hästi läbitav. Öömaja otsisime seekord rahulikus rannaasulas Poona Palms Caravan Parkis.

Elu on lill

7. päev
Jätkasime liivaradade vallutamist ja otsustasime seekord ööbida ookeani kaldal. Eelmises blogikandes oleval kaardil on ka näha lubatav kämpamise ala. Seekord siis olime ausad ja maksime selle eest 2x5 audi.
8. päev
Otsustasime sõita randa äärt pidi lõunasse, et siis maismaa kaudu hakata tagasi põhja poole tulema. Tee peale jäi kullakaevamise pealinn Gympie, kus me külastasime ka infokeskust, et panna paika edaspidiseid marsuute. Kuna sealne onu soovitas meil Fraser Islandile minna läbi Rainbow beachi, siis me saabusimegi tuttavasse karavanparki. Homme plaan liikuda maailma suurimale liivasaarele, kus veedame 2-3 ööd. Leviga ja netiga võib olla seal tuuga.

NB! Sain teise aasta viisa ka kätte. Seega 05.02.2011 on mul või,alus viibida Austraalias.

Nelja ratta vedu 4WD

5.päev
Ärkasime vara, pakkisime asjad ja alustasime sõitu Vaikse ookeani äärde. Kahjuks jäi tee peale ostukeskus, kus sai natuke (lugege palju :) ) raha ja aega kulutatud. Seetõttu põrutasime mööda rannajoont otse Noosa Heads´i ning sealt mööda 4WD rada, mis ka otsetee, Rainbow Beach´i. Mõtlesime, et otsetee aitab aega võita, aga hoopis vastupidi, see tee oli KOHUTAV. Kuid
õnneks jõudsime veel enne pimedat sihtkohta- Rainbow Beach Holiday Village.
6.päev
Öö oli tunduvalt soojem kui eelmistel kordadel ja seetõttu oli lausa lust telgis magada. Hommikul jalutasime rannas ja otsustasime veel ühe öö siin veeta, sest lähiümbruses palju huvitavat ja kaunist. Istusime autosse ja suundusime Cooloola Sectionisse, mis on üks osa suurest Great Sandy National Park ´ist. Seal on väga palju 4WD radasid ja tahtsime liiva sees sõitmis kogemuse kätte saada enne kui Fraser Islandile lähme. Esimesena külastasime Inskip Point´i, kust praamid viivad sõidukeid üle Fraser Islandile. Meie plaan on sellele liivasaarele minna Harvey Bay´st. Teisena käisime Freshwater kämpingu alal, kuhu viis maanteelt 16 km pikkune 4WD rada. Võrreldes eelmise päeva 4WD rajaga oli see hoopis parem ja palju huvitavam. Kämpingus grillisime ja sõime lõunat ning siis sõitsime mõned sajad meetrid edasi randa. Mööda liivateed sõites jõudsime Double Island Point´ile. Vaated olid muidugi kirjeldamatult kihvtid. Kuna kellaaeg oli kolme ligi, siis otsustasime tagasi sõitma hakata, sest siin peab ka tõusude-mõõnadega arvestama. Kokkuvõttes oli väga vahva päev!

Australia Zoo!

4. päev
Hommikueinet söödes otsutasime ikkagi minna ja järgi vaadata, mis see Australia Zoo endast kujutab. Eelmisest kämpingukohast hankisime Top Tourist Parks´i kataloogi, kus kirjas Austraalia erinevad kämparid koos hinnakirjaga. Sealt leidsimegi endale loomaaiale lähima Ocean View Caravan Park´i. Ookeani vaade nagu nimes mainintud oli täitsa olemas, kuid kahjuks paikneb suurema tee kõrval.
Australia Zoos mõtlesime sooduspileti saamiseks proovida sama nippi nagu Melbourni loomaaias. Esitasime oma Id-kaardi kui üliõpilaskaarti ja saimegi oma sooduspileti. Hoidsime seekord kokku 22 $!
Looamaia põhimagnetiks on/oli hulljulge Steve Irwin ehk teada tuntud The Crocodile Hunter ning tõenäoliselt pole inimest, kes teda ei tea. Seega oli loomaias tehtud suur showlava krokodillide jaoks. Väga vaadatav oli ka tiigrite show. Loomulikult sai katsuda kängurusid, koaalasid, madusid... Nii zoo loomadele kui ka külastajatele olid loodud võrdlemisi head tingimused, mis muutis loomaaia külastuse eriti vahvaks.
Ühesõnaga soovitan minna ja kindlasti tuleb aega varuda, kuna meil kulus 5-6 tundi.
Kilomeetrid tuli täna mõnusalt vähe, ainult 37. Homme liigume ehk ookeanile veel lähemale. :)