Aastavahetus!

Püüan natuke jutuvõlga kustutada ja kribada pea nädala taguseid sündmusi!
30.12 läks siis Liina tagasi Bairnsdalesse tööd tegema ja meie võtsime suuna Phillip Islandile, kus siis plaaniseme teha tutvust pingviinisaarega ja veeta öö. Kui siis olime üle silla saarele sõitnud ja peatunud infomajakeses, tuli meil mõte, et võiks proovida helistada mõnda karavanparki. Parke iseeneest saarel ikka jätkub, aga kõik olid kinni! Kuradi pühad, kohalikud elavad siin tavaliselt pühade ajal karvavanparkides või siis puhkeparkides, oleneb kuidas kellegile meeldib öelda.
Igatahes saime oma öömaja lõpuks hoopis Melbourni Ashley Garden Holiday Village (puhke külake,ka nii nad neid nimetavad) , ainult oli vaja 130 km veel sõita! Pühade puhul hinnad laes - telgiplats maksis 62 $ehk 2 x rohkem tavahinnast. Olime õnnelikud, et meile seegi anti. Mainimist väärib ka kuumus-37 kraadi
31.12
Kuna park ise oli tõesti kena ja ainult 9 km kesklinnast, otsutasime sinna jääda. Kohe hommikul läks Henri kontorisse asju ajama, et saaksime pikendada oma elamist! Telgiplatse enam polnud. Pakkuda oli majake ja nii me selle võtsimegi kaheks ööks. ega siis ju ei tea, kui raske võib pea olla esimese jaanuari hommikul. Ees ootas aastavahetus ja liskulu selle puhul käib asja juurde. Päev oli jällegi kole palav, kuid õhtaks tõi ilmamuutus vihma. Tüüpiline jaanipäev!!! Keskkööks läksime ka kesklinna,  kuid väga erakordset elamust ei saanud. Ringi jooksid india rahvusest poisid ning saluudimeri jäi Tallinna omale kõvasti alla!
01.01
Hea, et meil oli kaks ööd võetud, sest uni oli hommikul magus. Põhimõtteliselt saigi päev maha magatud. Ilm oli ikka sombune. Avastasime suure kaubanduskeskuse - Highpoint Shopping Centre. Oma 400 erineva poega on see vast suurim, kus ma Austraalias viibinud olen! Õnneks polnud kõik poed 1.jaanuari puhul avatud..

Liigume jälle...

Lõpuks jõudsid koju ka maja omanikud ja meie aeg oli edasi liikuda! Sellegipoolest jõudsime tähistada nende tütre 1. aastast sünnipäeva!
Kuna Liinal tulid mõned tööst vabad päevad, liitus ta meiega. Sihiks võtsime Wilson Promontory National Pargi! Tegemist on poolsaarega ja Austraalia maismaa lõunapoolseima tipuga.Parki viib ainult üks tee ja sisenemine on tasuline! Kuna me väga ei teadnud, mis meid sealees ootab, siis võtisme ainult ühe öö. Kokku läks  see pull maksma 41 $  - odav, arvestades , et  4 inimest ja 3 autot  ning pühade aeg!!! Kolmanda autoga siis tuli Liina, sest tal ju oli vaja ka tagasi koju minna! Igaljuhul  jäi meile seal ühest öö väheks ja äkki õnnestub veel sinna kunagi tagasi minna. Selle ajaga jõudsime  külastada kohalikke randu ja jalutasime mäe otsa. Õhtal isegi käisime välikinos! Kuid palju radu jäi veel tallamata!

Head Uut Aastat!

Kõik see pere ja sõbrad, te olete meil endsielt südames ja tunneme teist puudust! Õnnelikumat Uut Aastat!!!

Snowy River National Park

Üldiselt oleme nautinud võõrustajate külalislahkust ning istunud kodus. Olenemata sellest oli juba algselt plaan minna kohalikesse rahvusparkidesse. Liisk langes Snowy River National Pargi peale, kuna seda sai avastada mööda Snowy River Country Traili.
Väike ettevalmistus - vaatasime filmi " The Man from Snowy River" ning muretsesime endale täpsema kaardi. Põhjus lihtne, sõita plaanisime väiksemaid teid pidi, mida üldsielt tavakaartidel pole.
Siinsed teed on üldiselt kõik mägised ja vingerdavad. Kuid olenemat sellest rahvuspargis olid nad veel rohkem kitsamad ja paljud lõigud olid sellised, kus tuli sõita lihtsalt mäejalamil, all kuristik. Eks enamus vaatamisväärsusi asus pargi põhjapool, kus siis võis leida kuiva Little River Fallsi, Victoria osariigi suurimaid orge Little River Gorge ning üle Snowy jõe ületav McKillops Bridge (sild).
Kuna hetkel suvi, siis teed väga heas korras, samas vihmaperioodil ja talvel teed praktiliselt läbimatud.Ühesõnaga oli ka plaan sinna öömajale jääda. Samas oli õhutemperatuud kõvasti üle 30ne kraadi ja kärbsed tahtsid elusast peast meid nahka panna. Seega tegime väikse ujumise silla alla ja otsutasime edasi liikuda. Muide jõevoolu nähes tuli jube kanuutamise isu peale!
Õnneks õhtuks kukkus temperatuur tiba alla poole ja kärbsedki polnud enam maniakaalsed. Nii me oma telgid Goongerahi juures laiali laotasime ja öö veetsime.

Teiselpäeval siirdusime juba jällegi ookeaniäärde. Külastasime mereäärset linna Marlo´t, surfikohti Point Ricardo´t ning Cape Conran´it. Tagasiteel koju otsutasime pilgu peale visata vanadele East Gippsiland Rail Trail sildadel ja teha ujumine Lake Tyresi parempoolsel kaldal. Sai käidud korra ka meres, kus siis vist esimest korda tehti tutvust mürgiste Jellyfishidega. Õnneks midagi hullu polnud, ainult kerged punetused.
Kahe päeva peale sai kokku sõidetud 570 km ja isu taasrändamisse tõusis!

View Snowy River National Park in a larger map
Polnudki nii pikka juttu ammu kirjutanud. Pildid leiab siit.

Merry Christmas!