Väljasõidud ookeani juurde!

Hetkel meil siin tööga rahulikumad hetked! Hurmaade korjamine sai läbi ja kohe kohe algab okste lõikamine.
Pealegi tuli Liina veetma meie juurde oma mõnenädalast puhkust.
See tähendas seda, et oli aeg minna järjekordselt suure lombi äärde ehk külastada ookeani. 

Kõigepealt läksime Surfers Paradise (150-200 km meist) kaheks ööks. Käigu pealt sai võetud apartment Marrakesh Resorti, ca 500 meetrit rannast ja paar kilomeetrit kesklinnast.


Olin soetanud endale surfilaua. Itaalia poiss Toni nimelt otsustas , et läheb koju ära ja võrdlemisi alles ostetud lauda kaasa võtta ei tahtnud ja nii ma laua omanikuks saingi.
Juba peale esimesi proovimisi tekkis praktiliselt sama tunne, mis lumelauaga alustades. Selle pean ma selgeks saama:)! 


Pärast Surfers Paradise pidime me jällegi koju sõitma, et siis mõned päevad viimaseid hurmaasi korjata. Kuid siis võtsime suuna juba Sunshine Coasti poole (200-250 km meist). Kaks esimest ööd vähema rahvaga ööbisime Noosa Headsi linnast väljas Glen Eden  nimelises resordis ja kaks ööd võtsime suure kamba peale suurema apartmendi Noosa Hill Resordis, mis asus juba kesklinnas. 

Päris hea vaheldus on ka vahest puhata valge inimese moodi ja magada puhkuse ajal voodis. Samas, see veel ei tähenda telgi manala teele saatmist.  
Kaks esimest päeva sai ikka surfamist proovitud, linnas kahjuks kulus aeg juba pidutsemise peale ära. Luban ennast järgmine kord parandada.

Väljasõidud

Hetkel meil siis võrdlemisi palju vabu päevi ja seega vajab aeg sisutamist!
Eelmisel nädalal tegime väljasõidu Crowns Nesti rahvusparki.

Alguses sai tehtud ka väikestviisi 4 WD sõitu ja ronitud mööda kivist teed pidi mäkke.

Hiljem käidi kaemas paari lookouti ja ujuti rahvuspargi looduslikus basseinis.

Kivide peal rändasid Rock Wallabyd. Neid känguruid väga tihti siin ei kohta. Tagasi tulime juba tavateed pidi ehk läbi Toowoomba.

Sellel nädalal külastasimeme Gattonist 40km kaugusel olevat Glen Rock Parki. Park asub lihtsalt kuskil mägede vahel ja selleks tuli ületada kümneid kordi jõe poolt üle ujutatud sõiduteed.  . Väljasõidul osalesid kõik 6 eestlast, kes veel elasid siin. Tõnis ja Arvo olid siirdunud kuskil 350 km kaugusel arbuuse korjama. Tõenäolilselt kohtab neid veel.

View Larger Map
Park ise oli vaikne ja rahulik.Henri ja Taavi ronisid Glen Rocki mäe tippu ja said kogeda kena vaadet. Meie tegime kodukootud hamburgereid ja mängisime pokkerit. Koju sõitsime juba autotulede valgel.

Piltpostitus

Sa tead, kus asub Uluru või Sydney, kuid kunagi sa ei tea, kus asub Ozi kutt Adam kellele on tatoveeritud eesti lipp jala peale. Ühesõnaga üks vaatamisväärsus eestlastele!

Töömaraton

Miks blogis on vaikus olnud?
Oleme elanud töö tähe all ja vabal ajal väga ei viitsi arvutitki kätte võtta.
Mis tööd oleme teinud?
Põhiliselt oleme korjanud hurmaasi (persimmoneid) ja aegajalt viigmarju (figs). Mina neid marju kodumaal kohanud polnud, kuid Siks teadis rääkida, et tema õde Sille ikka oli mõned korrad hurmaasi koju toonud.

Farm, kus töötame on ka sama, mis eelmise aasta lõpus. Meie Siksisga olime ühed  esimesed, kes siis alustasid hurmaa hooaega. Kohe lisandus  Enn, kes tegi koos meiega oma paar viimast töönädalat austraalia pinnal ja siirdus seejärel kodumaa poole Hiljem lisandusid värskelt austraaliasse tulnud kolm Väätsa poissi: Ranner, Margus ja Kerri. Nädal hiljem lisandus juba varem Gattonis elanud eesti poiss  Taavi ning viimasel nädalal lisandus Henri, kes tuli tagasi 5 nädalaselt raftingu kursustelt ja vana töökaaslane Tõnis oma sõbra Arvoga. Rekord oli ühesõnaga tehtud, farmis töötas üheaegselt 9 eestlast ja käputäis muud rahvast.

Tänasest sai  korjamise põhihooaeg läbi. Midagi on veel korjata järgmine nädal, kuid igapäevane tihe töötegemine on nüüdsest seljataga. Töömaratoni rekord sai korratud, 25 päeva jutti!
Gattonis (Väätsa poisid ristisid selle austraalia peo peapealinnaks) elab teadaolevalt  hetkel 8 eestlast, kes on koodunud kõik ühe majaomaniku valdustesse.

Uus kodu!

Uus kodu on eelmisest  kodust  Laidley hostelist 17 kilomeetri kaugusel Gattonis. Gatton on suurem linn, kui Laidley ning kõikjal võib kohata backpackereid. Enamus elavad siinses karavanapargis, kuid väga paljud rendivad tube sharehouses (tõlge vast oleks ühismajades).
Meiegi läksime elama sharehouse. Siin majas elab meie vana eesti kamraad Enn, kes oli enne seda karavanpargist välja visatud, sest oli  tähistanud oma sünnipäeva tiba kärarohkelt.
Maja on kahekordne ja erinevate sissepääsudega. All elavad kohalikud ozid ja üleval packerid. Meie korrusel on kolm magamistuba, suurtuba, veranda, köök, wc ning vannituba. Peale selle on kohutavalt suur aed. Hinna sees on veel internet ja pesupesemise võimalus. Kõik, mis eluks vajalikud. Siia tulimegi just seepärast, et elamise peale kulub lihtsalt kaks korda vähem raha kui Laidleys.
Esimestel nädalatel elas siin veel üks väga vaikne Taiwani tüdruk, kes aga nüüdseks on lahkunud. Tema asemele on tulnud jällegi vana Laidley tuttav itaalia kutt Toni. Ühesõnaga kõik vanad olijad jälle koos.