24. päev
Algas sõit Cairnsi poole. Kõigepealt külastaime looduslikku kardinapuud - Curtain Fig Tree. Kilomeetreid polnud palju, kuid sõit toimus pidevalt mäe ääre peal sinka vonka. Selline tee on tõenäoliselt iga mootorratturi unistus ja eks tänu sellele oli neid ka väga palju liikvel. Eriti arvestades, et tegemist oli pühapäevase päevaga. Nii sõitis minugi taga üks motikamees oodates möödumist. Kahjuks ei jõudnud asi selleni, vaid ta kihutas teelt välja. Õnneks kalju ja tee vahelisele alale. Polnud parim vaatepilt tagavaatepeeglist. Õnneks päästis mehe suur pekikogus vatsal ja kiiver. Pärast paari minuti toibumist tõusis ta juba oma jalule. Kahjuks oli muidugi tsiklist.
Tegime väiksed tiirud Cairnsis ja seadisme tee soovitatud kohta Kurandasse. Tee jällegi sinka vonka kalju äärel. Koht, kus on võimalik läbi vihmametsa sõita rongiga ning kaeda ülevalt õhuraudteelt. Meie külastasime kohalikku turgu ja järjekordset koske Barron Fallsi. Õhtuks siirdusime Port Douglase lähedalolevasse puhkeparki.
25. päev
Puhkuse alguses oli missioon jõuda võrdlemisi kõrgele (põhja). Algselt oli plaan põhjapoolseim suurlinn Cairns, kuid otsustasime tiba veel sõita. Ühesõnaga peale kerget tutvust Port Douglasega keerasime otsa Cooktowni poole. Teid viis sinna kaks: kaarega asfalttee ja otse osaliselt 4WD. Otustasime sinna minna kaarega ja tagasi tulla 4WD radapidi. Kohal jõudes tutvusime linnaga ja seadsime ennast öömajale Cooktown Holiday Parki. Homme üriame 4WD tee kaudu tagasi tulla.
pühapäev, 30. august 2009
Troopikasse!
22. päev
Alustasime edasi rühkimist põhja poole ning 90 km ülespool sattusime kaunisse ja inimsõbralikku suurlinna Townsville. Külastasime linnäärset randa Strand parki "The Strand" ja linna keskel olevat Castle Hilli, kust avanes vaade kogu linnale. Townsvillest on võimalik saada paljude turistide külastuskohta Magnetic Island, mis ainult 8 km kaugusel. Meie otsutasime edasi minna.
Nii me maabusimegi järjekordselt kenasse rannaäärsesse Rollingstone Beach Caravan Resorti. Grillisime, chillisime ning Siks korjas mere äärest igasugu huvitavaid merekarpe.
23. päev
Korraks me mõtlesime, et võtame aja maha ja chillime Rollingstones, kuid otsustasime ikka
enne üleval(põhjas) ära käia. Nii jäigi meile peaaegu tee peale järjekordne kosk -Murray Falls. Ütleme, et oleks teadnud palju koski me edaspidi näeme, ei oleks me 40 kilomeetrist ringi vast teinud:) Edasi sõitsime Austraalia suurimate sademetega linna Tully`sse. Ükskord (1950 a.) oli seal aastaga tulnud maha 7900mm vett ja seda meenutab nüüdsest keset linna asetev kummik.
Kindlasti tahtsime külastada Queenslandi 150 must-do`s listi esikohta Paronella Parki. Selle pargi ajalugu on äärmselt huvitav ja kõike seda ümber jutustada on keeruline, aga kokkuvõtvalt ehk küll. Nimelt ehitas selle pargi hispaanlane, kelle unistuseks oligi ehitada endale loss. Ta sai sellega hakkama kõigest kuue aastaga (1929 - 1935) ja 60 % sellest pargist ehitas ta oma kätega. Kahjuks on aastate jooksul tabanud seda kohta üleujutused, tsüklon Larry ja tulekahju, kuid vaatamata sellele on see müstiline ja kaunis koht.
Muidugi asetses park kose ääres, kuid sellegi poolest tegime veel koskedega tutvust, kuulsaim neist Milla Milla Falls. Kahjuks peab tõdema, et hetkel pole parim aastaaeg koskede nautimiseks, nimelt pole nii palju vett. Õhtuks jõudsime Athertoni karavanparki.
Alustasime edasi rühkimist põhja poole ning 90 km ülespool sattusime kaunisse ja inimsõbralikku suurlinna Townsville. Külastasime linnäärset randa Strand parki "The Strand" ja linna keskel olevat Castle Hilli, kust avanes vaade kogu linnale. Townsvillest on võimalik saada paljude turistide külastuskohta Magnetic Island, mis ainult 8 km kaugusel. Meie otsutasime edasi minna.
Nii me maabusimegi järjekordselt kenasse rannaäärsesse Rollingstone Beach Caravan Resorti. Grillisime, chillisime ning Siks korjas mere äärest igasugu huvitavaid merekarpe.
23. päev
Korraks me mõtlesime, et võtame aja maha ja chillime Rollingstones, kuid otsustasime ikka
enne üleval(põhjas) ära käia. Nii jäigi meile peaaegu tee peale järjekordne kosk -Murray Falls. Ütleme, et oleks teadnud palju koski me edaspidi näeme, ei oleks me 40 kilomeetrist ringi vast teinud:) Edasi sõitsime Austraalia suurimate sademetega linna Tully`sse. Ükskord (1950 a.) oli seal aastaga tulnud maha 7900mm vett ja seda meenutab nüüdsest keset linna asetev kummik.
Kindlasti tahtsime külastada Queenslandi 150 must-do`s listi esikohta Paronella Parki. Selle pargi ajalugu on äärmselt huvitav ja kõike seda ümber jutustada on keeruline, aga kokkuvõtvalt ehk küll. Nimelt ehitas selle pargi hispaanlane, kelle unistuseks oligi ehitada endale loss. Ta sai sellega hakkama kõigest kuue aastaga (1929 - 1935) ja 60 % sellest pargist ehitas ta oma kätega. Kahjuks on aastate jooksul tabanud seda kohta üleujutused, tsüklon Larry ja tulekahju, kuid vaatamata sellele on see müstiline ja kaunis koht.
Muidugi asetses park kose ääres, kuid sellegi poolest tegime veel koskedega tutvust, kuulsaim neist Milla Milla Falls. Kahjuks peab tõdema, et hetkel pole parim aastaaeg koskede nautimiseks, nimelt pole nii palju vett. Õhtuks jõudsime Athertoni karavanparki.
neljapäev, 27. august 2009
Kolm nädalat puhkust täis!
19. päev
Nautisime veel päeva Airle Beachi mõnusi. Väga lahe koht chillimiseks. Tõenäoliselt tuleb veel siia.
20. päev
Seadisme suuna Boweni poole. Koht, kus siis Marko ja Temis elasid ja töötasid mõnda aega. Lahe linnake, millel on olemas omad rannad, mäed, sadam ja meeletud tomatipõllud. Kes teab fimi "Austraalia", siis enamus võtteid toimus selles samas linnas ja nüüd on linna sissesõidul silt Bowenwood. Linn sai kiirelt üle kaetud ja otsustasime natuke veel edasi sõita ja külastada eks Laidley eestlasi Indrekut ja Marvinit. Nemad elavad niukses linnas nagu Ayr ja korjavad kõrvitsaid. Nemad olid sinna päris kenasti sisse seadnud, nimelt üürisid nad veel kahe eestlasega maja. Arvestades, et tüüpiline backpacker elab mitme inimese toas naril, siis selline elu on täitsa luks. Meie panime oma telgi kõrvalolevasse 4 * karavanparki. Peale selle, et karavanpark pakub elamist, pakub ka tööd. See rõõmustas meid. Me võtsime kaks ööd (turisti poole peal) ja otsustasime poistega aega veeta, kuni tööd õnnestub leida. Eriti arvestades, et pole ju teisi eestlasi ju 3 nädalat näinud. Mine tea, et äkki teeme mõned nädalad tööd ja liigume edasi, sest rahalist olukorda on alati hea parandada. Kui läksime uue elukoha kööki otsima, leidsime eest telklinnaku. Võrdlemisi ligilähedane Indiaga :). Harjunud ikka hea eluga, siis tundus see vaatepilt võrdlemisi trööstitu. Tüüpiline pidi olema, et alguses ootad nädal kaks tööd ja siis hakkad alles töötama.
Õhtul läksime koos eestlastega kõrvallinna Home Hilli, kus siis toimus pokkeriõhtu. Täiesti tasuta sai mängida ja esimesed 10 kohta said auhindu. Marvinil õnnestus ainukesena pääseda finaali saavutades II koha (75$). Magama sai alles kell 1 öösel.
21. päev
Tööd veel polnud. Käisime poiste ja teiste backpackeriga sellel aastal esimest korda kinos. Marvini valitud seanss oli "Brüno"! Kellele "Borat" meeldib, siis meeldib ka "Brüno".
Otsustasime, et liigume edasi ja ei jää Ayri tööd ootama.
Nautisime veel päeva Airle Beachi mõnusi. Väga lahe koht chillimiseks. Tõenäoliselt tuleb veel siia.
20. päev
Seadisme suuna Boweni poole. Koht, kus siis Marko ja Temis elasid ja töötasid mõnda aega. Lahe linnake, millel on olemas omad rannad, mäed, sadam ja meeletud tomatipõllud. Kes teab fimi "Austraalia", siis enamus võtteid toimus selles samas linnas ja nüüd on linna sissesõidul silt Bowenwood. Linn sai kiirelt üle kaetud ja otsustasime natuke veel edasi sõita ja külastada eks Laidley eestlasi Indrekut ja Marvinit. Nemad elavad niukses linnas nagu Ayr ja korjavad kõrvitsaid. Nemad olid sinna päris kenasti sisse seadnud, nimelt üürisid nad veel kahe eestlasega maja. Arvestades, et tüüpiline backpacker elab mitme inimese toas naril, siis selline elu on täitsa luks. Meie panime oma telgi kõrvalolevasse 4 * karavanparki. Peale selle, et karavanpark pakub elamist, pakub ka tööd. See rõõmustas meid. Me võtsime kaks ööd (turisti poole peal) ja otsustasime poistega aega veeta, kuni tööd õnnestub leida. Eriti arvestades, et pole ju teisi eestlasi ju 3 nädalat näinud. Mine tea, et äkki teeme mõned nädalad tööd ja liigume edasi, sest rahalist olukorda on alati hea parandada. Kui läksime uue elukoha kööki otsima, leidsime eest telklinnaku. Võrdlemisi ligilähedane Indiaga :). Harjunud ikka hea eluga, siis tundus see vaatepilt võrdlemisi trööstitu. Tüüpiline pidi olema, et alguses ootad nädal kaks tööd ja siis hakkad alles töötama.
Õhtul läksime koos eestlastega kõrvallinna Home Hilli, kus siis toimus pokkeriõhtu. Täiesti tasuta sai mängida ja esimesed 10 kohta said auhindu. Marvinil õnnestus ainukesena pääseda finaali saavutades II koha (75$). Magama sai alles kell 1 öösel.
21. päev
Tööd veel polnud. Käisime poiste ja teiste backpackeriga sellel aastal esimest korda kinos. Marvini valitud seanss oli "Brüno"! Kellele "Borat" meeldib, siis meeldib ka "Brüno".
Otsustasime, et liigume edasi ja ei jää Ayri tööd ootama.
esmaspäev, 24. august 2009
Siirdusime põhja.
14. päev
Otsustasime veeta veel ühe öö Hervey Bays ja külastada linna iseennast.
15-16. päev
Põrutasime 400 km. ülespoole Rockhamptonisse, kus veetsime kaks ööd. Chillisime niisama, ei teinud midagi erilist. Kolasime kohalikes marketites ja külastasime Mount Archer´it. Kuna ilmad siin juba väga kuumad, siis ausalt öeldes ei viitsinudki eriti müttama minna.
Iseenesest pole me ühtki eestlast veel oma tripi peal kohanud, kuid eesti KAPO liigub siin päris avalikult.
17. päev
Kruiisisime edasi ülespoole 300 km. Mackaysse. Nii linn , kui seekordne karavanpark jätsid kõige kehvema mulje. Süüdi võis olla ka poodide kinni olemine ja ei õnnestusnud süüa osta aga eks oli ju pühapäev ka. Nii otsutasimegi kohe järgmisel päeval vehkat teha.
18. päev
150 km. ülespoole ja olime Austraalia kuurortlinnas Airlie Beachis. Tegemist on sadamalinnaga, kust on võimalik jahtidega edasi sõita 74 lähedalolevale saarele Whitsunday Islands. Väga populaarne linnake ka noorte seas ja ööelu peaks iga õhta käima. Meie ööbimskoht jäi seekord 1,2 km kaugusele keskusest.
Hetkel kindle plaan veeta 2 ööd, eks edasi paistab.
Otsustasime veeta veel ühe öö Hervey Bays ja külastada linna iseennast.
15-16. päev
Põrutasime 400 km. ülespoole Rockhamptonisse, kus veetsime kaks ööd. Chillisime niisama, ei teinud midagi erilist. Kolasime kohalikes marketites ja külastasime Mount Archer´it. Kuna ilmad siin juba väga kuumad, siis ausalt öeldes ei viitsinudki eriti müttama minna.
Iseenesest pole me ühtki eestlast veel oma tripi peal kohanud, kuid eesti KAPO liigub siin päris avalikult.
17. päev
Kruiisisime edasi ülespoole 300 km. Mackaysse. Nii linn , kui seekordne karavanpark jätsid kõige kehvema mulje. Süüdi võis olla ka poodide kinni olemine ja ei õnnestusnud süüa osta aga eks oli ju pühapäev ka. Nii otsutasimegi kohe järgmisel päeval vehkat teha.
18. päev
150 km. ülespoole ja olime Austraalia kuurortlinnas Airlie Beachis. Tegemist on sadamalinnaga, kust on võimalik jahtidega edasi sõita 74 lähedalolevale saarele Whitsunday Islands. Väga populaarne linnake ka noorte seas ja ööelu peaks iga õhta käima. Meie ööbimskoht jäi seekord 1,2 km kaugusele keskusest.
Hetkel kindle plaan veeta 2 ööd, eks edasi paistab.
neljapäev, 20. august 2009
Vaalavaatlus
13. päev
Plaan oli ära käia Austraalia vaala pealinnas Hervey Bays, kus on võimalik oma silmaga näha maailma suurimaid imetajaid. Maandusime 4 1/2 tärni karavanparki Happy Wanderer Village. Öömaja ehk siis telgikoha eest maksime 30$, kuid kõik vajalik on ümberringi olemas.
Isegi vaalavaatlus kruiis sebiti juba admistraatori poolt ära. Vaalu käib vaatlemas päris mitu paati , mõni isegi paar korda päevas. Meie valikuks jäi Tasman Venture, kuna nemad pakkusid vaatlemist ka pärast lõunat. Pilet oli parajalt krõbe - 110$, kuid hetkel on hooaeg (juulist novembrini vaalad paarituvad ja poegivad) ja Hervey Bay on selleks parim koht, seega polnud midagi mõelda.
Algul tiirlesid vaalad laevast kaugemal, kuid ajapikku hakkasid nad lähenema. Mõned isendid tulid isegi päris laeva kõrvale. Nauditavamaks läks siis, kui nad hakkasid mängima ja hüppama. See juba oli midagi, suur isend hüppab veest välja selja peale, lehvitab ja vehib sabaga.
14. päev
Endiselt Hervey Bays ja tegime endale lebo päeva. Homme siirdume edasi põhja poole.
Plaan oli ära käia Austraalia vaala pealinnas Hervey Bays, kus on võimalik oma silmaga näha maailma suurimaid imetajaid. Maandusime 4 1/2 tärni karavanparki Happy Wanderer Village. Öömaja ehk siis telgikoha eest maksime 30$, kuid kõik vajalik on ümberringi olemas.
Isegi vaalavaatlus kruiis sebiti juba admistraatori poolt ära. Vaalu käib vaatlemas päris mitu paati , mõni isegi paar korda päevas. Meie valikuks jäi Tasman Venture, kuna nemad pakkusid vaatlemist ka pärast lõunat. Pilet oli parajalt krõbe - 110$, kuid hetkel on hooaeg (juulist novembrini vaalad paarituvad ja poegivad) ja Hervey Bay on selleks parim koht, seega polnud midagi mõelda.
Algul tiirlesid vaalad laevast kaugemal, kuid ajapikku hakkasid nad lähenema. Mõned isendid tulid isegi päris laeva kõrvale. Nauditavamaks läks siis, kui nad hakkasid mängima ja hüppama. See juba oli midagi, suur isend hüppab veest välja selja peale, lehvitab ja vehib sabaga.
14. päev
Endiselt Hervey Bays ja tegime endale lebo päeva. Homme siirdume edasi põhja poole.
kolmapäev, 19. august 2009
Fraser Island
9. päev
Lunastasime endale praamipileti 90 $ eest ja tasusime ööbimse ja autolõivu ( 3ööd 2 in. 30$/ auto 38,25$) . Plaan oli veeta 3 ööd saarel (2 ööd Central Stationis, 1 öö Dundubaras.) Kohad pidi miskipärast varem ära otsutama. Ette rutates võib öelda, et tõenäoliselt poleks ka midagi juhtunud , kui me oleks valinud hiljem teise ööbimskoha.
Saare peal(eriti just rannaribal) liikumiseks väga oluline info on tõus ja mõõn. Nii me jäimegi natuke hilja peale saarele minekuga. Pärast mõõna 2 h. hiljem oli juba kõva liiva sees rallimine ja müttamine. Eriti kohe alguses. Nii saigi auto kohe alguses võrdlemisi vatti ja vilet, kuid jäi elama. Poole paagiga saime sõita 99 km, mis tegi küttekuluks 32L/100km. Küttehind saarel mandri omast kuskil 40% kallim. Külastasime Lake Wabby ja jõudsime oma ööbimiskohta Central Stationisse.
10. päev
Mõtlesime teha autovaba päeva ja rohkelt jalutada. Nii seadsimegi sammud sinise järve Lake McKenzie juurde. Teel sinna sai läbitud Wanggoobla Creeki, mille ümber asub saare troopiline mets. Õnnestus teha mõned Tarzani sõidud.
Lake Mckenzie juures tegime me selle aasta esimese ujumise! Siksile tundus vesi natuke külm, mina väga ei kurdaks. Igaljuhul tasus külastasmist, vesi oli kole selge ja sinine.
Jalutamise kilomeetreid tuli kuskil 20 ja autot me sel päeval ei liigutanud.
11. päev
Pakkisime asjad kokku ja siirdusime jällegi rannaäärsele teele, mis kutsutakse 75 mile beachiks, kuna ta on lihtsalt nii pikk. Mööda seda põhja poole sõites nägime me päris palju Fraseri vaatamisväärsusi: Eli Creek (kus sai koos vooluga randa ujuda), S.S. Maheno laevavrakki, poolsaare tippu Indian Headi. Seejärel siirdusime oma Dundubara kämpingusse. Tegime veel väikese jalutuse Wungul Sandblowl, mis siis on suur liivaoaas keset metsi ja selliseid saarel leidub mitmeid.
12. päev
Seekord oli meil mõõnaaeg juba varakult teada ja sihtisime oma lahkumise saarelt võrdlemisi sellelähedaseks. Sama ranna äärne tee, mis võrreldes nelja päeva tagusega oli nagu päev ja öö ehk hästi läbitav. Öömaja otsisime seekord rahulikus rannaasulas Poona Palms Caravan Parkis.
Lunastasime endale praamipileti 90 $ eest ja tasusime ööbimse ja autolõivu ( 3ööd 2 in. 30$/ auto 38,25$) . Plaan oli veeta 3 ööd saarel (2 ööd Central Stationis, 1 öö Dundubaras.) Kohad pidi miskipärast varem ära otsutama. Ette rutates võib öelda, et tõenäoliselt poleks ka midagi juhtunud , kui me oleks valinud hiljem teise ööbimskoha.
Saare peal(eriti just rannaribal) liikumiseks väga oluline info on tõus ja mõõn. Nii me jäimegi natuke hilja peale saarele minekuga. Pärast mõõna 2 h. hiljem oli juba kõva liiva sees rallimine ja müttamine. Eriti kohe alguses. Nii saigi auto kohe alguses võrdlemisi vatti ja vilet, kuid jäi elama. Poole paagiga saime sõita 99 km, mis tegi küttekuluks 32L/100km. Küttehind saarel mandri omast kuskil 40% kallim. Külastasime Lake Wabby ja jõudsime oma ööbimiskohta Central Stationisse.
10. päev
Mõtlesime teha autovaba päeva ja rohkelt jalutada. Nii seadsimegi sammud sinise järve Lake McKenzie juurde. Teel sinna sai läbitud Wanggoobla Creeki, mille ümber asub saare troopiline mets. Õnnestus teha mõned Tarzani sõidud.
Lake Mckenzie juures tegime me selle aasta esimese ujumise! Siksile tundus vesi natuke külm, mina väga ei kurdaks. Igaljuhul tasus külastasmist, vesi oli kole selge ja sinine.
Jalutamise kilomeetreid tuli kuskil 20 ja autot me sel päeval ei liigutanud.
11. päev
Pakkisime asjad kokku ja siirdusime jällegi rannaäärsele teele, mis kutsutakse 75 mile beachiks, kuna ta on lihtsalt nii pikk. Mööda seda põhja poole sõites nägime me päris palju Fraseri vaatamisväärsusi: Eli Creek (kus sai koos vooluga randa ujuda), S.S. Maheno laevavrakki, poolsaare tippu Indian Headi. Seejärel siirdusime oma Dundubara kämpingusse. Tegime veel väikese jalutuse Wungul Sandblowl, mis siis on suur liivaoaas keset metsi ja selliseid saarel leidub mitmeid.
12. päev
Seekord oli meil mõõnaaeg juba varakult teada ja sihtisime oma lahkumise saarelt võrdlemisi sellelähedaseks. Sama ranna äärne tee, mis võrreldes nelja päeva tagusega oli nagu päev ja öö ehk hästi läbitav. Öömaja otsisime seekord rahulikus rannaasulas Poona Palms Caravan Parkis.
reede, 14. august 2009
Elu on lill
7. päev
Jätkasime liivaradade vallutamist ja otsustasime seekord ööbida ookeani kaldal. Eelmises blogikandes oleval kaardil on ka näha lubatav kämpamise ala. Seekord siis olime ausad ja maksime selle eest 2x5 audi.
8. päev
Otsustasime sõita randa äärt pidi lõunasse, et siis maismaa kaudu hakata tagasi põhja poole tulema. Tee peale jäi kullakaevamise pealinn Gympie, kus me külastasime ka infokeskust, et panna paika edaspidiseid marsuute. Kuna sealne onu soovitas meil Fraser Islandile minna läbi Rainbow beachi, siis me saabusimegi tuttavasse karavanparki. Homme plaan liikuda maailma suurimale liivasaarele, kus veedame 2-3 ööd. Leviga ja netiga võib olla seal tuuga.
NB! Sain teise aasta viisa ka kätte. Seega 05.02.2011 on mul või,alus viibida Austraalias.
Jätkasime liivaradade vallutamist ja otsustasime seekord ööbida ookeani kaldal. Eelmises blogikandes oleval kaardil on ka näha lubatav kämpamise ala. Seekord siis olime ausad ja maksime selle eest 2x5 audi.
8. päev
Otsustasime sõita randa äärt pidi lõunasse, et siis maismaa kaudu hakata tagasi põhja poole tulema. Tee peale jäi kullakaevamise pealinn Gympie, kus me külastasime ka infokeskust, et panna paika edaspidiseid marsuute. Kuna sealne onu soovitas meil Fraser Islandile minna läbi Rainbow beachi, siis me saabusimegi tuttavasse karavanparki. Homme plaan liikuda maailma suurimale liivasaarele, kus veedame 2-3 ööd. Leviga ja netiga võib olla seal tuuga.
NB! Sain teise aasta viisa ka kätte. Seega 05.02.2011 on mul või,alus viibida Austraalias.
kolmapäev, 12. august 2009
Nelja ratta vedu 4WD
5.päev
Ärkasime vara, pakkisime asjad ja alustasime sõitu Vaikse ookeani äärde. Kahjuks jäi tee peale ostukeskus, kus sai natuke (lugege palju :) ) raha ja aega kulutatud. Seetõttu põrutasime mööda rannajoont otse Noosa Heads´i ning sealt mööda 4WD rada, mis ka otsetee, Rainbow Beach´i. Mõtlesime, et otsetee aitab aega võita, aga hoopis vastupidi, see tee oli KOHUTAV. Kuid
õnneks jõudsime veel enne pimedat sihtkohta- Rainbow Beach Holiday Village.
6.päev
Öö oli tunduvalt soojem kui eelmistel kordadel ja seetõttu oli lausa lust telgis magada. Hommikul jalutasime rannas ja otsustasime veel ühe öö siin veeta, sest lähiümbruses palju huvitavat ja kaunist. Istusime autosse ja suundusime Cooloola Sectionisse, mis on üks osa suurest Great Sandy National Park ´ist. Seal on väga palju 4WD radasid ja tahtsime liiva sees sõitmis kogemuse kätte saada enne kui Fraser Islandile lähme. Esimesena külastasime Inskip Point´i, kust praamid viivad sõidukeid üle Fraser Islandile. Meie plaan on sellele liivasaarele minna Harvey Bay´st. Teisena käisime Freshwater kämpingu alal, kuhu viis maanteelt 16 km pikkune 4WD rada. Võrreldes eelmise päeva 4WD rajaga oli see hoopis parem ja palju huvitavam. Kämpingus grillisime ja sõime lõunat ning siis sõitsime mõned sajad meetrid edasi randa. Mööda liivateed sõites jõudsime Double Island Point´ile. Vaated olid muidugi kirjeldamatult kihvtid. Kuna kellaaeg oli kolme ligi, siis otsustasime tagasi sõitma hakata, sest siin peab ka tõusude-mõõnadega arvestama. Kokkuvõttes oli väga vahva päev!
Ärkasime vara, pakkisime asjad ja alustasime sõitu Vaikse ookeani äärde. Kahjuks jäi tee peale ostukeskus, kus sai natuke (lugege palju :) ) raha ja aega kulutatud. Seetõttu põrutasime mööda rannajoont otse Noosa Heads´i ning sealt mööda 4WD rada, mis ka otsetee, Rainbow Beach´i. Mõtlesime, et otsetee aitab aega võita, aga hoopis vastupidi, see tee oli KOHUTAV. Kuid
õnneks jõudsime veel enne pimedat sihtkohta- Rainbow Beach Holiday Village.
6.päev
Öö oli tunduvalt soojem kui eelmistel kordadel ja seetõttu oli lausa lust telgis magada. Hommikul jalutasime rannas ja otsustasime veel ühe öö siin veeta, sest lähiümbruses palju huvitavat ja kaunist. Istusime autosse ja suundusime Cooloola Sectionisse, mis on üks osa suurest Great Sandy National Park ´ist. Seal on väga palju 4WD radasid ja tahtsime liiva sees sõitmis kogemuse kätte saada enne kui Fraser Islandile lähme. Esimesena külastasime Inskip Point´i, kust praamid viivad sõidukeid üle Fraser Islandile. Meie plaan on sellele liivasaarele minna Harvey Bay´st. Teisena käisime Freshwater kämpingu alal, kuhu viis maanteelt 16 km pikkune 4WD rada. Võrreldes eelmise päeva 4WD rajaga oli see hoopis parem ja palju huvitavam. Kämpingus grillisime ja sõime lõunat ning siis sõitsime mõned sajad meetrid edasi randa. Mööda liivateed sõites jõudsime Double Island Point´ile. Vaated olid muidugi kirjeldamatult kihvtid. Kuna kellaaeg oli kolme ligi, siis otsustasime tagasi sõitma hakata, sest siin peab ka tõusude-mõõnadega arvestama. Kokkuvõttes oli väga vahva päev!
esmaspäev, 10. august 2009
Australia Zoo!
4. päev
Hommikueinet söödes otsutasime ikkagi minna ja järgi vaadata, mis see Australia Zoo endast kujutab. Eelmisest kämpingukohast hankisime Top Tourist Parks´i kataloogi, kus kirjas Austraalia erinevad kämparid koos hinnakirjaga. Sealt leidsimegi endale loomaaiale lähima Ocean View Caravan Park´i. Ookeani vaade nagu nimes mainintud oli täitsa olemas, kuid kahjuks paikneb suurema tee kõrval.
Australia Zoos mõtlesime sooduspileti saamiseks proovida sama nippi nagu Melbourni loomaaias. Esitasime oma Id-kaardi kui üliõpilaskaarti ja saimegi oma sooduspileti. Hoidsime seekord kokku 22 $!
Looamaia põhimagnetiks on/oli hulljulge Steve Irwin ehk teada tuntud The Crocodile Hunter ning tõenäoliselt pole inimest, kes teda ei tea. Seega oli loomaias tehtud suur showlava krokodillide jaoks. Väga vaadatav oli ka tiigrite show. Loomulikult sai katsuda kängurusid, koaalasid, madusid... Nii zoo loomadele kui ka külastajatele olid loodud võrdlemisi head tingimused, mis muutis loomaaia külastuse eriti vahvaks.
Ühesõnaga soovitan minna ja kindlasti tuleb aega varuda, kuna meil kulus 5-6 tundi.
Kilomeetrid tuli täna mõnusalt vähe, ainult 37. Homme liigume ehk ookeanile veel lähemale. :)
Hommikueinet söödes otsutasime ikkagi minna ja järgi vaadata, mis see Australia Zoo endast kujutab. Eelmisest kämpingukohast hankisime Top Tourist Parks´i kataloogi, kus kirjas Austraalia erinevad kämparid koos hinnakirjaga. Sealt leidsimegi endale loomaaiale lähima Ocean View Caravan Park´i. Ookeani vaade nagu nimes mainintud oli täitsa olemas, kuid kahjuks paikneb suurema tee kõrval.
Australia Zoos mõtlesime sooduspileti saamiseks proovida sama nippi nagu Melbourni loomaaias. Esitasime oma Id-kaardi kui üliõpilaskaarti ja saimegi oma sooduspileti. Hoidsime seekord kokku 22 $!
Looamaia põhimagnetiks on/oli hulljulge Steve Irwin ehk teada tuntud The Crocodile Hunter ning tõenäoliselt pole inimest, kes teda ei tea. Seega oli loomaias tehtud suur showlava krokodillide jaoks. Väga vaadatav oli ka tiigrite show. Loomulikult sai katsuda kängurusid, koaalasid, madusid... Nii zoo loomadele kui ka külastajatele olid loodud võrdlemisi head tingimused, mis muutis loomaaia külastuse eriti vahvaks.
Ühesõnaga soovitan minna ja kindlasti tuleb aega varuda, kuna meil kulus 5-6 tundi.
Kilomeetrid tuli täna mõnusalt vähe, ainult 37. Homme liigume ehk ookeanile veel lähemale. :)
pühapäev, 9. august 2009
Endiselt Mapleton!
3. päev
Otsutasime, et oleme natuke ühe koha peal ja reisime läheduses ringi.
Ühesõnaga sai tehtud väikeste mägiste linnade tuur: Mapleton-Montville-Maleny-Witta-Conondale-Kenilworth-Mapleton ehk The Blackall Range.
Seekord sai jalutatud ümber Kondalilla kose (80 m), jalutatud Montville butiigipoe tänaval, pikinikut peetud Mary Cairncross pargis, kus avanes vaade Glass House Mountainsile ning saatsime päikese looja Mapleton Falls National Pargis.
Läbisime 96km.
View Larger Map
Otsutasime, et oleme natuke ühe koha peal ja reisime läheduses ringi.
Ühesõnaga sai tehtud väikeste mägiste linnade tuur: Mapleton-Montville-Maleny-Witta-Conondale-Kenilworth-Mapleton ehk The Blackall Range.
Seekord sai jalutatud ümber Kondalilla kose (80 m), jalutatud Montville butiigipoe tänaval, pikinikut peetud Mary Cairncross pargis, kus avanes vaade Glass House Mountainsile ning saatsime päikese looja Mapleton Falls National Pargis.
Läbisime 96km.
View Larger Map
laupäev, 8. august 2009
Destination Holiday!
1. päev
Reedel siis lõpuks pakkisime oma asjad kokku ja panime lihtsalt leekima. Esimesel õhtul jõudsime konkreetselt dzunglisse - Mount Mee riigimetsa, kus on miksitud meile tuttav euroopa ja troopiline vihmamets. Telgi püstitasime Neurum Creek´i, mis on osa Mt Mee riigimetsast. Nagu alati, oli ka seekord öömaja juurde jõudes juba pime. Muidu broneerimise ja maksmise süsteem on viidud internetti (võimalik ka helistades), kuid meil jäi 2x5 $ maksmata, sest ega me enne ja pärast kohale jõudmist väga aru saanud, mida tuleb teha, et oma kohalolu korvata. Hiljem sai netis natuke tuulatud. Ühesõnaga selle pargi puhul oleksime pidanud minema sellisele aadressile ja maksma. Õnneks kontrolli seal polnud ja kõik toimib ausõna peale. Koht ise oli väga ilus ja vaated lummavad!
Läbisime 203 km ja marsuut on enam-vähem täpselt näha allpool
View Larger Map
2. päev
Liikusime edasi Sunshine Coasti poole. Kuna viidad näitasid ka Australian Zoo poole, siis sõitsime ka sealt läbi. Leidisme, et pole mõtet pileti peale 54$ (õpilane 43$) kulutada ja saada ainult poole päevast elamust, seega põrutasime edasi. Alati on võimalik ju tagasi tulla(samas ei tea kunagi)! Selle asemel siirdusime mereäärsesse linna Caloundra. Seal otsustasime, et põrkame korra veel sisemaale ja siis teeme rannaäärse tripi . Nii liikusimegi veelkord sisemaale ja öömaja leidsime kaunis väikses linnas Mapleton Lilyponds Holiday Parkis. Öömaja võib pidada natuke kalliks -28$ kahe inimese peale, kuid olemas kõik muu vajalik, isegi internet, mis võimaldab mul blogi täiendada.
Läbisime 160 km.
View Larger Map
Reedel siis lõpuks pakkisime oma asjad kokku ja panime lihtsalt leekima. Esimesel õhtul jõudsime konkreetselt dzunglisse - Mount Mee riigimetsa, kus on miksitud meile tuttav euroopa ja troopiline vihmamets. Telgi püstitasime Neurum Creek´i, mis on osa Mt Mee riigimetsast. Nagu alati, oli ka seekord öömaja juurde jõudes juba pime. Muidu broneerimise ja maksmise süsteem on viidud internetti (võimalik ka helistades), kuid meil jäi 2x5 $ maksmata, sest ega me enne ja pärast kohale jõudmist väga aru saanud, mida tuleb teha, et oma kohalolu korvata. Hiljem sai netis natuke tuulatud. Ühesõnaga selle pargi puhul oleksime pidanud minema sellisele aadressile ja maksma. Õnneks kontrolli seal polnud ja kõik toimib ausõna peale. Koht ise oli väga ilus ja vaated lummavad!
Läbisime 203 km ja marsuut on enam-vähem täpselt näha allpool
View Larger Map
2. päev
Liikusime edasi Sunshine Coasti poole. Kuna viidad näitasid ka Australian Zoo poole, siis sõitsime ka sealt läbi. Leidisme, et pole mõtet pileti peale 54$ (õpilane 43$) kulutada ja saada ainult poole päevast elamust, seega põrutasime edasi. Alati on võimalik ju tagasi tulla(samas ei tea kunagi)! Selle asemel siirdusime mereäärsesse linna Caloundra. Seal otsustasime, et põrkame korra veel sisemaale ja siis teeme rannaäärse tripi . Nii liikusimegi veelkord sisemaale ja öömaja leidsime kaunis väikses linnas Mapleton Lilyponds Holiday Parkis. Öömaja võib pidada natuke kalliks -28$ kahe inimese peale, kuid olemas kõik muu vajalik, isegi internet, mis võimaldab mul blogi täiendada.
Läbisime 160 km.
View Larger Map
teisipäev, 4. august 2009
Teise aasta viisa!
Täna sai tehtud teise aasta viisa WHV (Working Holiday Visa) avaldus. Maksa läks see seekord 220 AUDi. Eks siingi hinnad tõusevad, sest esimese aasta viisa maksis pea aasta tagasi 25 $ vähem. Teise viisa peamiseks nõudeks on , et isik on töödanud 88 päeva farmis, mis mul õnneks täidetud ja isegi kergelt ületatud.
Kuna mina pidin teise aasta viisa taotluse esitama enne kui saan 31, siis Signel on aega järgmise aasta alguseni!
Vastuse võib saada lähipäevadel või ka kuu pärast. Eks näis
Kuna mina pidin teise aasta viisa taotluse esitama enne kui saan 31, siis Signel on aega järgmise aasta alguseni!
Vastuse võib saada lähipäevadel või ka kuu pärast. Eks näis
pühapäev, 2. august 2009
Austraalia poed
Olen kogunud kokku hetkel erinevate austraalia poodide internetiaadresse, kus siis on võimalik leida ka hetkel olevaid sooduspakkumisi.
Mõtlesin, et panen ka need oma blogisse üles.
Toiduketid
Coles
Woolworth
Aldi
Spar
IGA
Tehnikapoed
Dick Smith
WOW
JB Hi-Fi
Pudipadi
Kmart
Big W
Myer
Harvey Norman
Autopoed
Supercheap Auto
Meditsiinipoed
Priceline
Terry White Chemists
Riidepoed
Cotton On
Matkapood
BCF
DFO
Eks lisan siia juurde, kui midagi leian. Kui keegi teab midagi veel, võib alati teada anda.
Mõtlesin, et panen ka need oma blogisse üles.
Toiduketid
Coles
Woolworth
Aldi
Spar
IGA
Tehnikapoed
Dick Smith
WOW
JB Hi-Fi
Pudipadi
Kmart
Big W
Myer
Harvey Norman
Autopoed
Supercheap Auto
Meditsiinipoed
Priceline
Terry White Chemists
Riidepoed
Cotton On
Matkapood
BCF
DFO
Eks lisan siia juurde, kui midagi leian. Kui keegi teab midagi veel, võib alati teada anda.
Jackwitz farm
... on juba olnud minu viimase nelja kuu tööandja. Seega püüan teha kokkuvõtte, mis kogemused ma sealt olen saanud.
Tööd on pidanud seal kõvasti tegema, mis on parandanud märgatavalt minu füüsilist vormi.
Meeldivamaks ajsaks on olnud selle aja jooksul see, et oleme saanud iga päev erinevaid töid nagu brokkoli, silverpeedi, lillkapsa, kõrvitsa, sibula istutamine, rohimine, korjamine ja pakkimine.
Viimaseks tööpäevaks jääb mul kolmapäev (05.08.), kuked lõpetasid nädal varem (28.07) ja lahkusid Laidleyst see reede (31.07). Meie lahkume see reede.
Tegin ka mõned pildid farmielust
Signe on viimaste nädalate jooksul mütanud sibulafarmis. Tema töö oli liini pealt tulevate sibulate puhastamine.
Tööd on pidanud seal kõvasti tegema, mis on parandanud märgatavalt minu füüsilist vormi.
Meeldivamaks ajsaks on olnud selle aja jooksul see, et oleme saanud iga päev erinevaid töid nagu brokkoli, silverpeedi, lillkapsa, kõrvitsa, sibula istutamine, rohimine, korjamine ja pakkimine.
Viimaseks tööpäevaks jääb mul kolmapäev (05.08.), kuked lõpetasid nädal varem (28.07) ja lahkusid Laidleyst see reede (31.07). Meie lahkume see reede.
Tegin ka mõned pildid farmielust
Signe on viimaste nädalate jooksul mütanud sibulafarmis. Tema töö oli liini pealt tulevate sibulate puhastamine.
Tellimine:
Postitused (Atom)