Head Uut Aastat!

Kõik see pere ja sõbrad, te olete meil endsielt südames ja tunneme teist puudust! Õnnelikumat Uut Aastat!!!

Snowy River National Park

Üldiselt oleme nautinud võõrustajate külalislahkust ning istunud kodus. Olenemata sellest oli juba algselt plaan minna kohalikesse rahvusparkidesse. Liisk langes Snowy River National Pargi peale, kuna seda sai avastada mööda Snowy River Country Traili.
Väike ettevalmistus - vaatasime filmi " The Man from Snowy River" ning muretsesime endale täpsema kaardi. Põhjus lihtne, sõita plaanisime väiksemaid teid pidi, mida üldsielt tavakaartidel pole.
Siinsed teed on üldiselt kõik mägised ja vingerdavad. Kuid olenemat sellest rahvuspargis olid nad veel rohkem kitsamad ja paljud lõigud olid sellised, kus tuli sõita lihtsalt mäejalamil, all kuristik. Eks enamus vaatamisväärsusi asus pargi põhjapool, kus siis võis leida kuiva Little River Fallsi, Victoria osariigi suurimaid orge Little River Gorge ning üle Snowy jõe ületav McKillops Bridge (sild).
Kuna hetkel suvi, siis teed väga heas korras, samas vihmaperioodil ja talvel teed praktiliselt läbimatud.Ühesõnaga oli ka plaan sinna öömajale jääda. Samas oli õhutemperatuud kõvasti üle 30ne kraadi ja kärbsed tahtsid elusast peast meid nahka panna. Seega tegime väikse ujumise silla alla ja otsutasime edasi liikuda. Muide jõevoolu nähes tuli jube kanuutamise isu peale!
Õnneks õhtuks kukkus temperatuur tiba alla poole ja kärbsedki polnud enam maniakaalsed. Nii me oma telgid Goongerahi juures laiali laotasime ja öö veetsime.

Teiselpäeval siirdusime juba jällegi ookeaniäärde. Külastasime mereäärset linna Marlo´t, surfikohti Point Ricardo´t ning Cape Conran´it. Tagasiteel koju otsutasime pilgu peale visata vanadele East Gippsiland Rail Trail sildadel ja teha ujumine Lake Tyresi parempoolsel kaldal. Sai käidud korra ka meres, kus siis vist esimest korda tehti tutvust mürgiste Jellyfishidega. Õnneks midagi hullu polnud, ainult kerged punetused.
Kahe päeva peale sai kokku sõidetud 570 km ja isu taasrändamisse tõusis!

View Snowy River National Park in a larger map
Polnudki nii pikka juttu ammu kirjutanud. Pildid leiab siit.

Merry Christmas!

Sõit Liina juurde!

12.päev
Henri oli kokku leppinud, et läheb kahe ühendkuningriikide kutiga mägedesse ronima. Soov on ja võimalus tasuta käes, tuleb alati kinni haarata. Seega alustasime sõitu ainult meie. Henri lubas õhtul järgi tulla. Algne plaan oli, et sõidame kaks päeva ja ööbime kuskil, kuna kilomeetreid oli 780! Kuid juba esimestel kilomeetritel otsutasime, et paneme kohe ühe jutiga lõpp-punkti. Seega panime otsema suuna, mis viis läbi Austraalia pealinna Canberra. Mõni austraallane ei jõua pealinna terve elu jooksul, meie aga juba teist korda. Kiirelt tegime ka parlamendihoome külastuse, sest Miller polnud seal veel käinud ja tundub, et see ka üks peamise ja mõtekamaid vaatamisväärsusi.
Tee kuni pealinnani oli kole igav -kiirtee, pealegi veel meie poolt korra läbitud, samas edaspidine tee oli juba palju huvitavam. Mägine ja loodus muutus tühermaast kuusemetsaks, siis vihmametsaks ja siis tavaliseks metsaks. Kohale jõudsime juba pimedas. Henri alles järgmine päev. Nüüd me siis resideerume Bairnsdales! Kuskil 280 km Melbournist ida poole!

Blue Mountains!

9. päev
Eks suurlinna elu tühjendab rahakotti kiiremini, seega otsustasime liikuda edasi sinimägedesse ehk väga populaarsesse rahvusparki Blue Mountains. Infopunkti külastades jäis silma, et on võimalik saada Blue Mountains Backpacker Hostelis kolm ööd kahe öö hinnaga. Nii me siis kohe ka kolm ööd võtsime.
10. päev
Tõenäoliselt kõige kuulsam sinimägedes on "Kolm õde" (Three Sisters -inglise k.) ja loomulikult seadsime sammud sinna poole. Mäejalamilt alla orgu siirdusime mööda jalgrada. Aegaajalt jõudis jalgtee vaateplatvormidele, kust avanes kena vaade Katoomba joale.
Alt üles minemisel kasutasime Scenic Worldi Cablewayd.
11. päev
Teatud põhjustel jõudsimeme magama alles hommikul, seetõttu me väljasõitu hostelist ette ei võtnud. Vähemalt Siks nautis kohalikke poodide külastust.

Sydney

7.päev
Eile õhtul panime plaani paikka, et siirdume seebiseriaali "Home and Away" põhiranda Summer Bay´sse ehk Palm Beachi. Rand asub Sydneys ühel poolsaare tipus. Tegemist ei ole palja TV sarja rannaga vaid ka tõesti arvestatav kena paik, kus võiks iga Sydney külaline oma jala tõsta. Nagu ikka, püüdsime endale leida sobivat karavanparki. Olenemata, et tegemist on Austraalia suurima linnaga, pole karvanaparke väga palju. Õnneks leidsime endale Sydney Lakside Holiday Pargi.


8.päev
Sõitsime autoga natuke linnale lähemale ja otsutasime kesklinna siseneda paadiga. Jätsime auto siis Malny linnaossa ja ostsime endale ühistranspordi päevapileti 17 daala eest. Paat viis täpselt Sydney Ooperimaja ja Harbour Bridge (sild) vahele Circular Quay´sse. Tuterdasime siis seal nagu tüüpilised turistid ja klõpsisime pilte teha. Vaikselt liikusime ka Sydney Eesti Maja poole, mille läheduses elab meie vana hea kolleeg Tõnis. Saime temaga kokku ja tegime mitmed õlled. Hetkel siis noormees elatub juba teist nädalat rattataksot sõites ja seda kesklinnas!
Hiljem siirdusimegi enam vähem viimsele praamile ja jõudsime pärast keskööd karavanparki tagasi.

Sydneyle lähemale

4. päev
Kuna väga üüratuid kilomeetreid me läbida ei soovinud, siis liikusime ainult paarsada kilomeetrit ja panime oma kodinad maha Arrawarra beachi ääres asuvas The Lorikeet Tourist Pargis.
Seekord katsetasime Ensuit Cabin (karavan millga kaasneb WC ja dush) mõnusi. Seda kõike 20 $ per face.
5. päev
Koht tundus kena ja seega võtsime me lisaöö. Enamus ajast veetsime me aja rannas või siis basseini ääres. Igaljuhul mõned vähistusid (punetasid) olenemata eelnevatest päevitustest.
Parim hetk oli kui meie kõrval maja ette sõitis 1928 aasta Graham Paige Model 610. Välja tulid maailmarändurid Argetiinast. Abielupaar Zapp´id oma nelja lapsega. Reisinud on nad juba 9 aastat ja vähemalt 2 on veel plaanis ja kõik lapsed on sündinud erinevas riigis. Raha nad teenivad oma raamatu "Spark Your Dream" müügiga ja seegi kord jäid nad kolmest eksemplarist ilma. Huvitav fakt oli see Herman Zapp´i vanaema oli eestlanna ja vanaisa poolakas. Samuti ta teadis sõna vanaema!
6. päev
Pakitud asjad ja jällegi sai liikuma hakatud. Vahepeal ekslesime ka kiirteelt ookeani äärde. Mainimist väärib vast seik, kui Henri käis pildistamise eesmärgi 2-3 km rannas. Ehk siis leia eesti kutt pildilt.
Õhtuks jõudsime Forstersi Lanis Holiday Parki

Reisime jälle!

1. päev
Kui olin pakkinud asjad autosse ja jõudnud sõita u.10 km purunes just hooldusest tulnud autol jahutusvedeliku voolik. Ühesõnaga jooksid "mahlad" välja. Sidusime elastiksidemega vooliku enamvähem vedelikupidavamaks ja täitsime veega ja siirdusime 20 km kaugusel olevasse Crows Nesti mehaaniku juurde. Õnneks tehti töö kohe kiirelt ära ja saime jällegi teele asutud. Seadsime suuna Toowomba poole, kust siis soetasime endale uue ja suurema telgi. Enne pimedat jõudsime Gold Coastile Jacobs Welli Tourist Parki.
2. & 3. päev
Põrutasime Surfers Paradise, kus saime kokku eesti poisi Henri`ga, kellega saime tuttavaks Blackboys töödates. Vahepeal käis ta kuukese kodumaal. Kuna tal plaane polnud, siis ta hängib nüüd koos meiega. Surfers Paradises väga kaua aega me ei veetnud, ainult külastasime Austraalia kõrgemat hoonet Q1. Otsustasime siirduda väiksesse surfilinna Byron Bay. Öömaja leidsime Broken Head Holiday Pargis. Kuna koht oli oko, siis otsustasime veeta seal ka teise öö. Kahjuks õnnestus saada üle pika aja vihma ja nii me rannas chillimine tagasilöögi sai. See eest sai mütatud linna peal.