Hiina uusaasta!

Võtan siis ennast kokku ja püüan oma storyt edasi kribada, nii kuidas mälu lubab
10 .päev
Hommikuks oli tervis jällegi jonksus nagu poleks midagi olnud. Kuna aastavahetus on suur nuumamise aeg, siis õhtal tehti palju erinevaid toite . Ma küll ei saa just öelda, et kõik mulle mokale olid, samas leidsin ka enda kõhule sobivat. Üldiselt siin aastavahetusel ollaksegi perega kodus nagu meil jõulude ajal.
Meie samas liikusime Yachi sugulaste juurde, et siis raha peale täringuid mängida. Paljud ju saavad aastavahetuseks "õnne raha" ja nüüd on mida kulutada. " Mängitakse seda tavaliselt perekeskselt ja ainult aastavahetuse paiku. Nii õpeteti meilegi ja terve õhtu sai sisustatud. Raha jäi perre! Öö otsa käis linnas jõle paugutamine, sest see pidi õnne tooma.
11.päev
Kogu pere sõidab väljasõidul, kohaliku mäe otsa - nii ka meie. Esimene asi oli jälle kohaliku turu külastamine. Osa sai võetu mõnedest turumängudest, mis ikka nii populaarsed siin , et kuidagi ei saa üle ega ümber.   Pärast tegime tiiru mäe peale rajatud pargis ja siirdusime jällegi linna kohalike templeid külastama. Traditsioon on külastada uuel aastal templeid ja panna oma viiruk põlema. Rahvast on muidugi murdu, sest üldsielt on siinsed inimesed võrdlemisi usklikud.
12.päev
Tegime hommikul rolleritega väljasõidu. Lihtsalt kimasime linnalähedasi alasi läbi. Õhta poole siirdusime suurlinna Tainani, et siis leida hapukoort, millest plaanisime teha eesti kartulisalatit.
Piimatooted on siin maal üldsielt kaliid, sest lihtsalt maad kus lehmi kasvatada pole just palju. Eriti haruldane muidugi on hapukoor. Kuid meil vedas ja 186 kohaliku eest (ca 5-6 Euri) saime 500grammi.
Hind sellel hetkel polnud oluline. Chillisime veel niisama ja vaatasime mida linn veel pakub. Mind nagu ikka huviab tehnika. Nii Yachi meid raudteejaama juures olevale tehnika tänavale viis. Soetasime endale töö jaoks kõlar mp3 mängijad (peaks mainima, et päris hea ost ja nüüd pidevalt kasutuses).

Haige

9.päev
Hommikul ärgates oli kohe tunda, et pole just kõige ägedam olek. Pärast kraadimist sai ka kinnitust, et on palavik. Mis seal ikka, tuleb kodus istuda ja ravida. Loota, et jägmine päev on parem.
Seega nüüd hea rääkida kohalikest kodudest.
Üldiselt elatakse siin meie mõistes ridaelamuboksides. Iga pere boksi laius on tiba pikem kui auto pikkus, kuid korruseid 3-4. Tavaliselt ongi alumisel korrusel köök ja elutuba. Täiesti tavaline on et  elutoal on äriline otstarve. Kas siis mingi pood või teenindus ning mõned kasutavad seda ka garaazina.  Alumisel korrusale on ka tavaliselt vannituba/WC. Vannitoad on neil alati märjad, sest dushiboksi või -kardinaid siin ei tunta. Ega nad ei tunne ka sellest puudust.
Ülemistel korrustel on magamistoad. Võidakse elada mitekesi ühes toas ja jagada voodit.  Isegi hotellides kaks kaheinimese voodit ühes toas.
Majades võib leida konditsioneeri, kuid mitte radiaatoreid või muid soojaallikad. Külm võib neil olla ainult kuu aega, s.t. siis kuskil 10 kraadi öösel, päeval ehk 15.
Köök
Ahju nende kultuur ei tunne. Kui vaja, siis keedetakse gaasipliidil. Samas on tehnika neil arenenud, ikkagi ju elektroonikamaa. Vahest elab majas mitu põlvkonda, siis võib leida ka, et võimaluse korral on igal generatsioonil on oma kõõk.

Tuuline linn!

8. päev
Nii kutsuku Hsinchu linna, kus eriti tuulevaikset ilma ei kohta.  Linn on koduks kuskil 360 kõrgtehnoloogiafirmale. Selle tulemusel on linnas Taiwani kõrgemad sissetulekud ning seda oli ka linnapildis näha. Meie külastasime klaaskunsti tänavat, kus võis kohata kõikevõimalikke ehteid ja esemeid, mis on tehtud klaasist. Alates kõrvarõngastest kuni termomeetriteni välja.  Hiljem tegime söögid kohalikul turu. Populaarsed suupisted on siin Hcin-cu lihapallid, seepias paks supp ning riisinuudlid. Meie võõrustajad on suured sööguigurud, seega saime neid kõiki maitsta.

Väga palju võib siin näha tee kohvikuid. Nii ka meie tegusteerisime Yes!Tea müügiketi tooteid nagu marjadega tee.

Houli linn.

7. päev

Täna läksime rolleritega linna avastama. Linn on väike, ainult 60 000  elanikku. Eestis oleks selline juba päris suur linn.  Peamiselt kasvatatakse siin ümbruses soojaube, viinamarju veini jaoks ja suhkruroogu. Viimane on juba võrdlemisi väljasurnud ala . Valitsus võttis niimoodi otsuse vastu ja ehitas põldude peale tehased, mis siis toodavad igasuguseid tehnikavidinaid. 

Käisime ka meie ühes suhkruroo tehases, mis oli nüüd pool muuseum ja pool turg. Igaljuhul leidis kasutust.

Eriti kuulus on see linn aga maailmas saksofonide valmistamises. Ega me muusikast suurt midagi ei tea, kuid kui võimalik tuleb harida. Külastasime saksofoni tehast ja muuseumi, mis rääkis LC saxophone firma ajaloost. Vahva oli see, et muuseumi pileti eest sai endale hiljem jooke tellida ja mõnusat elavat muusikat nautida.
Hiljem käisime  500 aasta vanust puud kaemas. Oli teine päris tilluke.

Õhtuks sirdusime siis Ivy vanemate poole, et lubatud Gini maitsta. Kohalikke pole palju jooki vaja, nii et kiirelt muutus asi päris lõbusaks ja keelebarjääri ununes :)

Pulmad!

6, päev
Kohe alguses, kui sai hakatud mõtlema Taivani külastamise peale, siis Yachi mainis ka oma venna pulmi. Mis mul niisuguse rõõmsa päeva vastu saab olla ja nii õpib ka rohkem kohalikku kultuuri tundma.
Pärast selgus muidugi, et tegemist polegi tema vennaga, vaid hoopis onupojaga. Siin nad kutsuvad onu ja tädi lapsi õdedeks ja vendadeks.

Põhirituaal toimub kodus, kus siis mees toob naise koju. Naine pidi astuma mehe maja tulles üle tule. Kuna me saime ka tule valmistamisel osaleda, andis onu meile lucky money. Siin nii kombeks, et tuleb anda punases ümbrikus raha. Meil peaks nüüd hea tulevik tulema. Noorpaari tuba oli ainult uusi asju täis, ei midagi vana. Et ikka õnne ja raha oleks, pannakse kappidesse ja sahtlitesse jällegi raha.

Kodust edasi siirduti restorani, kus siis tuli suurem söögiorgia. Kaheksakesi istuti ümmarguste laudade taga, kus siis toit aluse peal ringi käis. Kokku toodi vähemalt 10 erinevat einet, nii et kõht oli hiljem jube kummis. Laudadel oli ka kohalik alko. Mina lendasin siis korraliku huraaga pitsi kummutama. Jook polnud kohe üldse minu maitse ja kogu aeg kummitas midagi tuttavat.  Välja mõtlesin -  Hiina tripi peal ju sai seda proovitud (asjaosalised vast mäletavad seda valget värvi jooki, mis kohe kellegile peale ei läinud).

Pärast söömingut tehti palju ühispilte ja mindi laiali. Mõned  läksid ikka pruutpaari koju edasi pidutsema. Ka algselt meie pidime minema, aga kuna leiva luusse ajamine tundus mõnusam, jäi minemata.
Hiljem hoopis tuli Ivy oma vanematega Yachi poole. Tutvustasime neile välismaa jooki Bombay Gini , mis mekkis neile päris hästi. Nii, et järgmiseks päevaks kutsuti meid nende poole. Mõeldud , lubatud.

Lahkume pealinnast!

5. päev
Täna siis liigume edasi. Järgmine peatuskoht on Yachi kodulinn Houli. Bussijaam Taipeis teeb silmad ette paljudel lennujaamadele. Igal bussil on oma ootesaal ja väljumisvärav. Veel on seal kaubanduskeskus, koos oma food courtiga (söögisaaliga). Nii tegime meiegi ühes ameerikalikus kohvikus  N.Y. Bagelsis mitte taivanliku söögi. Mine tea, millal jälle saab:)

View Larger Map
Bussipilet 150 km kaugusele Houlisse maksis 300 kohalikku ( ca 10 Eur) ja mugavused olid paremad kui siiatulevas lennukis. Arvetades, et inimesed on siin ca 20 cm vähemalt lühemad, oli jalgade jaoks ruumi pris palju ja ühes reas oli istmeid  kolm (2+1), mitte nagu meil kaks ühel ja kaks teisel küljel.
Kiirteed on siin tasulised, teatud vahemaade taga maksad 40 kohalikku ( ca 1 Eur).  Liiklus oli võrdlemisi sujuv ja väga ummikut ei näinu. Kuid siin kohalikud räägivad, et pühade ajal ei tohi autoga sõita, kui pole vähemalt kolme inimest sõiduautos, sest siis pidi hullumaja olema ja inimesed ummikus istuma.
Ööbime me Yachi kodus, kolmandal korrusel. Kodust ehk hiljem pikemalt. Homme läheme tema onupoja pulma! Õhtul tehti veel rolleri kiirkursus ja külastati kohalikku supermarketit.

Endiselt Taipei

4. päev
Neljas reisipäev oli Taipei südeme vallutamine. Pärast Hong Kongi restos söödud hommikusööki läksime kaema suuri kaubanduskeskusi. Harrastasime windowshoppingut (poeakna poodlemine).
Nägime ka joobes vana, kes oli pudel käes tänaval tukkuma jäänud.
Tuli politsei ja ajas vana üles. Vana tegi silmad lahti ja jõi edasi. Politsei läks minema. Väidetvalt ei või politsei midagi teha. Ainult siis , kui joobes inimene midagi teise inimese vastu teeb . Seega avalikus kohas võid olla purjus ja manustada mida ise tahad. Tänavad on siin puhtad ja korras. Inimsed väga sõbralikud. Põhilise liikumisvahendid on rollerid, mida terve linn on täis. Autod on luksus ja neid vast ainult 20% kogu liikumisvahenditest. Aga oleme ausad, rolleritega siin ongi asju kergem ajada. Ei kujutaks ette, mis liiklussülmed teeks, kui rollerid vahetada autode vastu.
Põhiatraktsiooniks oli meil Taipei 101 külastamine. Hoone, mis veel eelmine aasta(2010) oli maaima kõrgeim hoone. Nüüd selleks Dubais asetsev 829 meetrine Burj Khalifa. Märkimisväärne meetrite kasv.


Kahjuks ilmad siin pole eriti kiita olnud , kogu aeg pilvine. Seetõttu vaadet me nautima ei läinud. Pilet oli 400 kohalikku dollarit (ca 10 EURi). Hoone alumisetel korrustel asub kaubanduskeskus, kus tegime jälle aknaostlemist. Hinnad muidu päris krõbedad, kuid see eest oli kole suur valik eliitpoode. Mina soetasin endale manadriini/inglise keelse T-särgi. Lubasin aastavahetusel selga panna.

Einestasime jällegi jaapani restoranis Mihan 101 , shabu shabu stiilis. Süsteem käib nii: keev leem on sul potiga ees ja viskad sinna sisse endale meeldiva liha, juurikad ning merannid jne.  Shabu shabu peaks tähendab, et tõmbad lihatüki paar korda läbi leeme ja valmis ta ongi ja nii ka oli. Peaks mainima, et grillimne meeldis rohkem, samas jällegi huvtav kogemus. Kuigi ma olin korra Gattonis Yachi külastades sedamoodi süüa saanud, oli see restos tunduvalt teistmoodi.

5. päev

Mägedesse sõit

Yachi ütles, kohe hommikul, et siin mägedes sajab. Mõtlesin, et mis see kerge uduvihm ikka teeb. Aga kui me mägedesse (Jiufeni) jõudsme, siis sadas juba korralikult. Võiks öelda, et väga tihe vihm. Kahju, sest vaadet peaaegu polnudki.  Täna me isegi hommikul ei söönud, siis oligi esimene asi restorani külastus. Väljas söömine on meile keskeltläbi maksnud 200 kohalikku (ca 5 Euri). Tänavapealt saab kuni neli korda odavamalt.  Kõige rohkem vist oleme maksnud 500 kohalikku (ca 13 Euri). Pole vist nii odav, kui omal ajal hiinas, kuid austraaliaga võrreld ei tasuks.

Muide, siin mägedes tuli mulle meelde hiina linn Lijangi,  mida sai külastatud 2006 aasta hiinareisil. Sarnasus oli olemas. 

Pärst söömist , käisime veel kohalikku magustoidu restos. Mulle see väga maitsenud, kuna oli kiselli taoline. Kuid väga populaarne siinkandis. Kuna vihm järgi ei andndud, sisi tuli endale vihmavari soetada, mis sisi võimaldas poetänaval jalutamist. Jalgu see ei kaitsnud, seega pärast mõneagset jalutust otsustasime ikka linna tagasi minna. 

Kahju muidugi, kuid mis sa sellise ilmaga ikka teed.  Linna jõudes otsutasime külastada linnaosa, kus teismelised käivad hängimas. Hinnad olid seal juba vastuvõtvamad. Mõtlesime endala otsida paremad jalavarjud - jalad ju olid märjad. Aga võta näpust, jalad meil ju King kongi omad. Suurim suss  oli 46 ja see oli mulle väike. Nii meil jäid tühjad pihud. Jällegi külastasime jaapani restot, sushi oma seekord. Seekord oli ka lauas suur kann õlut, mis kosutas päris hästi. 

Hakkasime juba kodu poole minema, siis küsisin Ivylt , kus saab Taivani tehnikaimesi kaeda. Nii me juba 20 minutit hiljem viibisime tõsise tehnikamekas. Suur majja oli igasuguseid vidinaid täis. Kuna aega oli sulgemiseni tund, siis lihtsalt jälle tegime kiire kaemise. Tundus, et tüdrukud seda kohta kõige rohkem ei nautinud, seega neil vedas. Samas ma ei kujuta, kuidas seal on võimalik asju osta, lihtsalt valik on nii kole suur, et otsust raske teha. Soetasime endale maailma erinevate pistikute adapteri. Hea väike reisle kaasa võtta. 

Uni on alati magus olnud, sest terved päevad on saanud ringi liikuda. Öösel ainult ärkab vahest õles Yachi norskamise peale.  Mis teha, suur tüdruk, hääl ka vastav.

Taipeiga tutvumine jätkub...

3. päev
Hommikust söödi seekord kohalikus burksi restos MOS burger. Mina valisin isegi endale uskumatult  salati, sest eelmisest päevast oli kõht ikka kole täis. Kõhud täis, siirduti National Palace Museumi. Kui nüüd wikipediat lugeda, peaks see olema maailmas külastuvuse poolest maailmas 11 kohal, täpselt enne Peterburi Ermitaazi.  Näitus oli kole suur ja võis näha ikka koletult vanu asju, kuid mingi hetk ikka väsid nendest kujudest ja sööginõudest ja muudest eksponaatidest ära.
Seega otsustati minna Tamsui jõe kaldale, mille ääras on tänavaturg. Siia tulevad kohalikud ise aegajalt nädalavahetusel aega veetma. Populaarne on ka rentida jalgratas ja mööda jõeäärt ringi sõita. Meie maitsesime tänavapeal pakutud erinevaid sööke ja puuvilju. Igaljuhul oli neid palju, mina kui statisik, ei jõudnud neid üles lugeda. Imelikumaid asju olid kuivatatud linnumunad.

Ühe suurem eine tegime väiksemas restoranis, et siis korra paadiga ületada jõgi ja siis hiljem tagasi tulla.

Taipeis on väga populaarsed ööturud. Meie läksime  kaema ühte kuulsamat - Shilin Night Market. Põhimüük peaks seal käima õhtul 8 -11ni ja kestab 1-2 ni öösel. Kui kõht tühi, siis peaks see olema üks odavamaid kohti seda täita. Rahvast ja kaupmehi oli omajagu. Meil õnneks kõhud täis ja siirdusime kodu poole.

Seekord sai eile ostetud õlut proovida. Mekkis päris hästi. 0.33L õlle hind siin kuskil 1 AUD, ülemaailma tuntud ööpäev avatud 7 Elevenis ca 1,3 AUDi. Eurodesse ma kahjuk ei oska veel arvutada. Väidetvalt peaks saama 1 AUDi eest 0,75 EUROt.

Esmatutvus Taipeiga!

2. päev
Sõbrad siin on harjunud kaua magama, seega toast saime välja alles kell 10:00. Esimene asi oli kohe hommikusöök tänaval. Kes võtti kohaliku omleti, kes hamburgeri. Hindu ma veel ei osanud vaadata.
Tänane plaan nägi välja Taipei International Flora Expostioni külatamist. Tegemist on enamjaolt suurte lillede kompositsioonidega , samas ka palju tutvustatakse kohalikku kultuuri ja näidatakse, mis siin maal üldse kasvab. Päevas külastab Exspot ca 40 000 inimest, nii et igale väljapanekule pidi järjekorras seisma. Enamjaolt sai poole tunniga või alla selle hakkama. Kogu üritus oli koletul suurel maaalal, nii et kõike me ei jõudnudki kaeda. Lahedamad asjad enda jaoks olid väiksed miniatuursed puud (bonsai), mis olid kuni 500 aastat vanad. Neid pidi siin omama ainult väga rikkad inimesed.

Transpordina kasutma me siin tavaliselt metrood. Maksmiseks kasutame me Easycardi. Paned raha peale ja maksad sellega, seega sularahaga majandamist pole. Peale selle saad, veel metroo ja bussipileti 20% odavamalt.

Kõhud tühjad, siirdusime jaapani restorani. Jälle lihtne süsteem, maksad teatud summa (ca 400 kohalikku) ja sööd nii palju kui tahad. Enamjaolt oli meil selleks liha. Nii, et pärast pidi ikka restoranist välja veerema. Õnneks sai veel natuke peale jalutatud ja õhtul külakostik toodud  bacardit manustatud. Ostsime ka kohalikku õlut, kuid kuna ilm siin oli päris jahe, siis läksime kohe kangema spiriti peale üle. Uni tuli jällegi magus...

Päev lendamist ja kohal

1.päev
Hommikul kell 4:00 sai ärgatud Gattonis, et jõuda kella 9 le lennule Gold Coastist. Kilomeetreid sinna ca 175.
Aasiasse põrutan ma koos Gutaga, kellega ma siis juba novembrist saadik ringi olen rännanud.
Lennukompanii meil AirAsia, ehk siis maailma suurimaid odavalennufirmasi. Kus küll erilisi luksusi oodata pole, kuid selle eest hinnad hinge kinni ei võta!
Esimene lend Kuala Lumpurisse kestis kuskil 8 tundi. Muretsema pani poole tunnine lennu väljumise hilinemine , sest meil Malaisia pealinnas oli ümberistumiseks aega kaks tundi. Õnneks tegi piloot oma tööd hästi ja maandusime õigeks ajaks.
Tund enne Taipeisse lendu oli meil juba check -in tehtud ja aega kui muda üle! Loomulikult avastasime odava alkoholi . just Austraaliaga võrreldes. Nii me siis ka lisasime oma pagasisse mõlemad liitrised pudelid :) Bacardi Razzi, mida pole juba paar aastat kohanud ja Bombay GIN, mis siis igati kuulkindel valik. Viimast tutvustas mulle kunagi Lenno ja pärast seda see hea kuulikindel valik olnud.
Kuala Lumpurist Taipeisse kestis lend ca 5 h ja õhtuks kella 22:15 me ka kohal olime.  Vastas oli meil kolm sõpra: Yachi, Ivy ja Linda.
Tund peale maandumist olime me juba oma esimeses apartmendis. Seal me veedame oma esimesed viis ööd, et siis tutvuda Taivani pealinnaga. Pärast 22 h ülevaolekut tuli uni päris hea!

Aasiasse

Homme (23.01) saab lahkutud Austraaliast, et minna vallutama aasiat. Pearõhk on pandud väiksele saareriigile Taivanile, kus mul elab väga palju austraalias kohatud  sõpru ja tuttavaid.
Taivan ise on tiba väiksem, kui eesti. Saams rahvaarv ületab ikka kümnetes kordades ehk 23 miljonit.
Sellel ajal võetakse vastu Hiina uus aasta. Jänes vahetab välja Tiigri. Väidetavalt peaksin ka saama näha kohalikku pulma, sest mu sõbra Kuo vend abiellub.
Kokku seikleme saarel ca kolm nädalat.
16.02 siirdun ma Tai kuurorlinna Phuketisse. Põhjus, miks sinna oli lihtsalt odav lennupilet ja pärast talvist Taivani võib soe Tai olla päris mõnus.
Eesti Vabariigi aastapäeval siis sõidan Malaisia pealinna Kuala Lumpurisse, kus on ka plaan veeta 4 päeva.

Polnud blogisse 100 aastat kirjutanud ja ehk nüüd muutun tiba produktiivsemaks. Eks näis