Varba story

Esmaspäeval avastasin (täna siis laupäev) oma vasaku jala suurel varbal sinika. Krt seda teab, kust ta tuli! Polnud oma teada varvast valusalt ära löönud! Samas pole väga purjakil ka olnud, et ei mäletaks:). Ühesõnaga käisin tööl edasi. Teisipäeval oli juba sinisem ja kolmapäeval juba võrdlemisi valus ehk segas käimist. Tavaliselt tuleb sinikas ja hakkab seejärel kohe paranema. Mina siis mõtlesin ega töö ka kergemate killast ole ja pidev tammumine ja varba survestamine ei lase paraneda. Reedeks oli juba tekkinud väike valge laik, mis vihjas tugevalt põletikule. Mis seal ikka, valu oli juba parajalt mõnus, et seda kannatada. Seega avasin eestist kaasa võetud valge viina ( hoidsin seda küll muuks otstarbeks) ja puhastasin haiget kohta. Kahjuks eriti paremaks varba olukord ei muutunud ja tõusis palavik 37,1. Seega läksin kurnatuna magama juba kell 8.
Hommikul oli varvas millijagu parem kui enne ja läksin tööle. Pärast tööpäeva oli varvas kahjuks jälle halvemas olukorras . Kuna tundsin järjekordselt palaviku tõusu ja Sibula-Kats (siin elav kena eesti tüdruk) soovitas hosteli omanikule näidata, sest too olevat endine medõde! Mõeldud, tehtud, näidatud - soovitas mul minna haiglasse. Kui nii siis nii! Seadisme sammud haigla poole. Mõtteis suur mõtetu raha kulu või siis pikk asjaajamiste rida kindlustusega. Alguses kuluski palju aega paberi määrimisele ja lihtsalt ootamisele. Eriti huvitav oli see, et väga 100% ei suudetudki öelda, mis mu varbaga juhtus. Tõenäoliselt oli mürgise ämbliku hammustus! Nii nad lisasidki mu kehasse 2 mg vaktsiini ja andsid kaks karpi tablasid kaasa . Muidugi skalpeerisid mu varvast ka, et lasta korralik kogus "nektarit" välja! Õnneks on homme vaba päev ja saab varbal lasta kosuda ning loodetavasti sellest rohkem juttu tegema ei pea:). Püüan homme kirjutada sellest, mida me siis viimase nädalal teinud oleme. Blogis on olnud vaikus!