Neljapäev 14.01.10
Varakult üles, juba viiest. Meelde tuli töötamise aeg, õnneks varajane ärkamine ainult täna. Praamile hakati laskma 2,5 h enne väljasõitu,mis on kell 09:00. Pealesõit on lihtne, ainuke mida vajasime oli pildiga dokument. Uudiseks oli , et Tasmaaniasse ei tohi viia puu- ega juurvilju. Gaasiballoonid võeti samuti sõidu ajaks hoiule. Paadis olles tekkis tunne, et sõidaks Stockholmi. Reis oli ainult alkovaba ning laevas olikino, mida Siks käis ka kaemas. Kell 18:00 jõudsime lõpuks Devenporti. Oleks saanud ka öise tripi valida, mis oleks aga tähendanud lisakulu ja seda me ei tahtnud. Niigi oli hetkel kõrghooaeg ja ühe otsa pilet maksis meile (auto ja 2 in.) 389.-$ . Devenportis tehti jälle puu-ja juurvilja kontroll. Seekord palju põhjalikum ning pidime loobuma oma väikesest varust. Vähemalt trahvi ei tehtud.
Plaanisime oma esimese öö veeta mahasõidule võrdlemisi lähedal. Leidisme öömaja 8 km. kaugusel Latrobes ja elektrita plats 18.-$. Hinnad siin mõistlikud, vähemalt algselt :) .
2. päev
Reede 15.01.10
Kui hakkasime karavanpargist lahkuma ,ei läinud enam auto käima. Tiba voolu jäi nagu käivitamisest puudu. Mis seal ikka, läksin naabrite juurest voolu küsima. Viiekümnenendates oleval paaril õnneks olid “krokokodillid” olemas. Siin kutsutakse neid Jumperiteks. Masin käivitus seejärel hetkega. Tänu sellel juhtumisele saime ka reisiinfot. Paarike oli Tasmaaniat külastamas juba mitmendat korda. Ise nad olid pärit NSW-st. Nemad olid rohkem tripanud mööda 4 WD radu ja kasutasid selleks ühte 4WD radade juhistega raamatut. Näitasid meile mõned head tasuta ööbimiskohad ning andsid lisaks ühe Tasmaania kaardi. kuhu nad olid rajad peale joonistanud. Täpsemad juhised olid muidugi raamatus, mille me ka endale soetasime.
Konkreetne saare avstamise plaan meil algselt puudus. Otsustasime põhja pidi läände liikuda . Käisime piilums ka mõnda teeäärde jäävat linnakestja rahvusparki , kuid öömaja kohapealt jäi liisk väikelinna Stanley peale. Linn asub poolsaarel ja kohe linna kõrval on 144m kõrgune mäeküngas The Nut. Linnas on ainult üks karvanpark ja õnneks jätkus seal ruumi ka meile. Õhtul tegime väikese tiiru linna peal ning ronisime ka künka otsa, mille platool oli jalutusrada ning sai kiigata igasse ilmakaarde. Peale selle, et linn turiste ligi tõmbab on seal ka võrdlemisi arvestatav kalasadam.
3. päev
Laupäev 16.01.10
Auto käivitus! Ei tea , mis kurjam tal küll eile oli. Otsutasime sõita lääne Tasmaaniani välja mööda Bass hwy-d, et siis allapoole liikuda. Esimese peatuse tegime Arthur Riveris ja sealtmaalt sai ka asfaltee otsa . Mereääres oli ka temaatiline koht The Edge of the world. Edasi liikusime mööda kruusateed ja keerasime mitmeid korda ookeani äärde ja tagasi. Ilm on väga eesti pärane –vihmane. Õnneks siin tuleb aegajalt vihma vahelt päike välja . Tee peale oleks jäänud väga rasked 4WD rajad . Otsustasime autot mitte ära tappa, eriti arvestades, et vihm teeb rajad veelgi kehvemaks. Igal juhul viis me teekond nende rajade juurest mööda. Sildid soovitasid vintsi, snorklit ja mitemeautolist konvoid. Meil neid polnud. Mida edasi , seda käänulisemaks ja mägisemaks tee (Western Explorer Road) läks . Keskmine kiirus kukkus alla 50 km/h, samas tee oli seda sõitmist väärt. Isegi olenemata, et ilm polnud kõige parem-Lõpuks jõudsime vansse kaevanduslinna Corinnasse. Vahepeal maha jäetud linn oli jällegi taastatud ja turistidele avatud. Jällegi oli väikelinna miljöö lummav ja otsuatasime öö siin veeta
4. päev
Pühapäev 17.01.10
Öösel tuli kõvasti padukat, nii et isegi telk oli vett läbi lasknud. Õnneks hommikul enam ei sadanud. Otsustasime teha oma esimeses 4 WD raja ostetud raamatust .Olles poole peale jõudnud, läks tee järsemaks ja libedamaks kuna vihma oli jälle sadama hakanud. Otsustasime auto maha jätta ja jala vana kaevandustunnelit kaema minna. Jõge ületades leidis Siks enda isikliku kullakangi. 300 meetri pikkust tunnelit me läbida ei tahtnud,kuna põhi oli vesine ning taskulampi meil kaasas polnud. All jõe ääres nägime ka ühte uuemat autovrakki.,samas ka inimesi masinatega,kes olid sinna oma laagri püsti löönud. Tõenäoliselt tegim õieti, et lõpuni ei punnitanud. Pärast metsas müttamist hakkasime siirduma Zeehanisse. Selleks tuli ületada väikse kahekohalise praamiga Pieman River . Linna lähedal tegime jällegi kaks 4WD rada raamatust. Üks neist viis meid mäe otsa, kust nägi linna peopesal ja teine läbi 100 m . pikkuse kaevandusetunneli. Mõlemad tasusid läbi käimist. Edasi põrutasime nn. turistlinna Strahani. Enamus sõidab sinna , et teha väljasõit metsikumasse loodusesse rongiga või laevaga. Meie käisime ära Macquarie Headsi nimelisel poolsaarel. Seal oli võimalik leida kenda loodusvaatega tasuta kämpimiskoht. Kuna,aga vihma hakkas jällegi sadama,otsutasime seekord linna tagasi pöörduda. Enne muidugi tegime väikse metsa-liivasõidu.. Öömaja leidsime linnas BIG 4 ning õnneks koguaeg ei saja, et sai telgi kuival hetkel üles panna.
5. päev
Esmaspäev 18.01.10
Tavaks saanult paistis hommikul päike. Kunagi ei tea kui kaua, seega kiirelt telk maha ja siis hommikust sööma. Kuna enam ühtegi teed lääne poolte lõunapoole ei sõida ,hakkasime ida poole liikuma. Esimesena tegime peatuse kaevanduslinnas Queenstown. Seal veel kaevandatakse endiselt. Linn asub orus ja ümberringi on näha mägesid, mida on kaevandatud.. Veetsime linnas tunnikese ja liikusime edasi. mööda Lyell Highwayd. Tee endsielt üles-alla, paremale-vasakule nagu siin juba kord ja kohus. Ilm täpsselt samasugune päike ja vihm vahelduva eduga. Tee iseeneest on huvitav sõita ja iga vahe tagant saab mõnda koske või vaatetorni külastada nagu Nelson Falls , Donaghys Lookout, Franklin Riveri rippsild. Läbisime ka bushwalkerite (metsas jalutajate) paradiisi Lake St Clairi äärde. Seal võib jalutusradu tunnist kuni mitme päevaseid. Kuulsaim on nädalane Overland track. Rada lõppeb teasel pool Cradle Mountain –Lake St Clairi rahvusparki. Loodame ka sinna jõuda.
Õhtuks jõudsime Mt. Field NP. Öömaja saime rahvuspargi enda kämpinglaagrist ja maksmine toimus ümbriku alusel. Raha ümbrikusse ja postkasti ning hommikul käib Ranger kontrollimas.
6. päev
Teisipäev 19.01.10
Öösel oli päris jahe, kuskil 5 kraadi juures.Park on populaarne lühikeste jaluturadade poolest, mis siis viivad koskeni Russel falls ning kuni 100 meetriste puudeni. Jalutasime meiegi , kuid jäi tiba väheks. Seega ronisime autoga mööda mägiteed 1000 meetri kõrgusele, kus siis algasid pikemad jalutusrajad. Meie tegime ühe lühema raja ning 1,5 jalutusega saime oma Tasmaania kõrgema kõrguse 1240 m . Nii kõrgel tuli ka moblalevi! Viimati olimelevis neli päeva tagasi Stanley juures. Talvel on siin võimalik isegi suusatada . Võis näha algelislisi suusalifte ja suusklubide maju. Huvitav oleks siin lumega olla. Sõitsime seejärel mäest alla ja liikusime edasi mööda Gordon River Roadi . See tee viib Gordon tammeni , mis asetseb keset metsi ja järvi. Lake Gordon ja Lake Pedder on Austraalia suurim veereservuaar, kust tuleb 35% Tasmaania elektrist. Tamm ise on võimas -140 meetri kõrgune.ja vägagi turistidele avatud. Ööseks jäime Lake Pedderi kaldale tasuta olevasse Edgari kämpinglaagrisse . Ei pidanud kahetsema . Parim tasuta koht , kus oleme olnud. Peale vee, hea muru , lõkkepuude võis vaadelda Tasmaania kängurude argielu meetri kauguselt. Juba iseenesest meie platsil oli neid kuus.
7. päev
Kolmapäev 20.01.10
Hommikul sadas, nii ei tihanud telgist välja tulla. Tasuta kohtadega on see hea eelis,et void siis liikuma hakata, millal iganes tahad. Korra jäi sadu väiksemaks ja siis me oma asjad kokku pakkisime .Õnneks olid seal varjualused ,ku saime oma hommikusööki nautida . Pärast liikusime kruusateed mööda Red Knolli Lookouti . Vaade oli lummav. Kuna sealsed teed sai kõik läbi käidud., siis hakkasime liikuma Tasmaania pealinna Hobrati. Alguses oli isegi võõristav suurlinna jõuda Ööbisime seekord karavpargi karavanis ehk siis ülepika aja voodis. Linna me kaema ei viitsinud minna. Tegime suurema toiduvarude täiendamise, isegi kast õlut sai lubatud.Mobla näitab siin head 3G levi,kuid ühendust ta püsti ei hoidnud. Optus siin ikka imeb täiega, mis paneb mõtlema operaatori vahetusele. Telstra siin nagu eestis EMT , mis katab enamus maast. Eks vaatab seda asja
.
2 kommentaari:
Jälle sõidus! Ilusat "kojujõudmist"! Meil jätkuvalt ilus talveilm ja pool järgmise aasta talvepuudest valmis.
Ülbe koht ja sorav jutt tuntud headuses. thanku! Nael kummi- vill varba otsa.
Postita kommentaar